/nginx/o/2011/08/25/721488t1h2391.jpg)
Liibüa mässajad lubasid diktaator Muammar Gaddafi tabajale leiutasu.
Muammar Gaddafi eest on välja pandud leiutasu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mässuliste nõukogu pani välja kaks miljonit dollarit sellele, kes Gaddafi tabab elavana või surnuna, edastab Helsingin Sanomat.
Selle summa annab grupp Tripoli ärimehi, kes toetavad mässulisi.
Mässajate andmetel võib Gaddafi end peita Tripolis või selle lähedal. Gaddafi peakorteri juures käivad siiani lahingud.
Võitlus käib ka Abu Slimi piirkonnas, kust mässajate üksused pidid tagasi tõmbuma. Seal on ka luksushotell Rixos, kus on «vangis» üle 30 välisajakirjaniku.
Tripoli tänavad on inimtühjad, kuna liiguvad jutud, et ehitiste katustel on Gaddafi snaiperid, kes tulistavad igat liikuvat objekti.
Mitu Liibüa tele- ja raadiokanalit edastas Gaddafi sõnumi, et ta on ikka Tripolis ning käis linna kontrollimas ilma, et keegi oleks teda märganud.
Mässajate sõjaline juht sõnas uudistekanalile al-Jazeera, et mässajad valitsevad peaaegu kogu Liibüat. Juhi sõnul vaid viis protsenti on ikka Gaddafi vägede käes.
Liibüas on päevakorrale kerkinud küsimus, et kes saab pärast Gaddafit juhiks. Parimaks kandidaadiks peetakse mässajate nõukogu juhti Mustafa Abdul Jalili.
Jalil on Gaddafi valitsuse endine justiitsminister, kes läks mässajate poolele üle selle aasta veebruaris, protestides sellega meeleavaldajate tapmise vastu.
Jalil on väljaastunute seas populaarne ja teda peetakse ausaks. Osa mässajaid siiski kahtleb Jalilis, kuna ta oli varem seotud Gaddafiga.
Kõige mustema stsenaariumi kohaselt võib pärast Gaddafi kukutamist tekkida pikaajaline kodusõda.
Liibüas on üle 140 hõimu ja klanni, kes võitlevad nafta ja kaubanduse kontrolli üle.
Liibüa olukorda jälginud poliitikauurija Olivier Pliez Prantsusmaa teadusuuringute instituudist (Le Centre national de la recherche scientifique) sõnas, et Liibüat ohustab jagunemine hõimude elualade järgi.
«Pidevalt rõhutatakse, et Liibüa on hõimuühiskond. Kuid samas ei ole liibüalased telkides elavad beduiinid. Liibüalastest 90 protsenti elavad linnades. Ka on Liibüas sissemajanduse kogutoodang elaniku kohta suurem kui naaberriikides Egiptuses ja Tuneesias,» selgitas Pliez.