Põhja- ja Baltimaade väliskomisjonide esimehed kohtusid Islandil

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Martti Kass
Copy
Sven Mikser.
Sven Mikser. Foto: Peeter Langovits.

Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimehed  keskendusid Reykjavikis eile hilisõhtul lõppenud kohtumisel Islandi finantskriisile ja selle järelmõjudelee ning suhetele Venemaaga.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser väljendas oma sõnavõtus muret Venemaa ekspansionistliku poliitika üle ja nimetas vastuvõetamatuks Moskva soovi naasta multipolaarse maailma julgeolekukorralduse juurde, kus suurriigid võivad kohelda naabruses asuvaid väikeriike oma mõjusfääri kuuluvatena.

Mikser pidas oluliseks, et maailma üldsus aitaks kaasa Lõuna-Kaukaasia ja Kaspia mere regiooni riikide omavaheliste suhete parandamisele, et sel viisil vähendada Venemaa kontrolli sealt Euroopasse suunduvate energiatrasside üle.

Islandi Althingi väliskomisjoni esimees Bjarni Benediktsson andis kolleegidele ülevaate olukorrast Islandil pärast sügisest finantskriisi, mis on mõjutanud nii pangandus- kui ka majandussektorit.

Tema sõnul on riigil olnud pragmaatiline koostöö IMFiga lahenduste leidmisel kriisist väljatulekuks, samuti oli ta tänulik Põhjamaadele nende rahalise abi eest Islandile.

Venemaa-teemalist arutelu vedanud Rootsi Riksdagi väliskomisjoni esimees Göran Lennmarker tõi esile, et Venemaa agressioon Gruusia vastu möödunud augustil on Euroopa Liitu mittekuuluvaid Venemaaga piirnevaid riike pannud ümber hindama suhteid Venemaaga ja otsima tihedamaid kontakte Euroopa Liiduga.

Lennmarkeri sõnul peaks Euroopa Liit leidma paindlikke võimalusi nende riikidega koostööks.

Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimehed kohtuvad kaks korda aastas, järgmine kohtumine toimub eeloleval kevadel Taanis.

Märksõnad

Tagasi üles