USA ja Venemaa ei ühine kobarpomme keelustava lepinguga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Kobarpommidest valmistatud skulptuur.
Kobarpommidest valmistatud skulptuur. Foto: Reuters / Scanpix

Sadakond riiki allkirjastavad täna Oslos lepingu, mis keelab kobarpommide kasutamise ja varude soetamise, kuid USA, Venemaa ja Hiina on teatanud, et nad ei kavatse lepinguga ühineda.


Kuigi kobarpommide keelustamise nimel võitlevate aktiviste sõnul tähistab lepingu sõlmimine suurt läbimurret, varjutab seda asjaolu, et maailma kolm suurimat kobarpommivarude omanikku ei soovi sellega ühineda. Siiski loodavad lepingu pooldajad, et sõlmitav leping alandab kobarpommide mainet, vahendas BBC News.

Teise maailmasõja ajal välja töötatud kobarpommid on õhukese seinaga ja tsiviilisikutele eriti ohtlikud lõhkekehad, mida ebatäpsuse tõttu kasutatakse sageli suurtes kogustes. See relv on tõhus eelkõige ulatusliku maa-ala vaip-pommitamise läbiviimisel.

Kobarpommid sisaldavad sadu väiksemaid pomme, mis pannakse ettenähtud kõrgusel lendsütiku abil plahvatama. Kobarpommide vastaste sõnul on relv vananenud ja ebamoraalne, sest sagedased on juhtumid, kus maapinnale langenud kobarpommid alati ei lõhke.

Kuna kobarpommid on varustatud tundlike sütitutega, siis lõhkevad need isegi kergemini kui maamiinid. Seetõttu võib plahvatusohtlik lahingumoon põhjustada tsiviilisikute vigastusi kuid või isegi aastaid hiljem. Eriti suurt ohtu kujutavad kobarpommid lastele, kes on eriti uudishimulikud nende ligitõmbava väljanägemise tõttu.

Kobarpomme kasutati laialdaselt näiteks Balkani sõdade ajal, Kuveidis, Liibanonis, Tšetšeenias ja Saudi Araabias. Ühendriigid kasutasid kobarpomme ka Afganistanis ja Iraagis, pälvides sellega inimõigusorganisastioonide kriitika.

Siiski ei keelustata käesoleva lepinguga kobarpomme täielikult, sest lepe võimaldab täpsemate ja väiksema mittelõhkemisvõimalusega kobarpommide arendamist. Ühendriigid on lepingust loobumise põhjusena viidanudki asjaolule, et nad juba juhinduvadki eelpool mainitud põhimõtetest.

Lisaks kobarpommide kasutamise keelamisele lepitakse kokku ka puhastusoperatsioonides nendes riikides, kus leidub palju lõhkemata kobarpomme.

Tänavu mais võtsid 107 riiki vastu konventsiooni kobarpommide kasutamise, tootmise, üleandmise, vahendamise ja ladustamise keelustamiseks.

Märksõnad

Tagasi üles