Vene seadusandjad kavatsevad hääletada sel nädalal õigussüsteemi karmistamise poolt ning kavatsevad muu hulgas loobuda vandekohtust terrorismi- ja spionaažijuhtumite arutamisel.
Venemaal piiratakse vandekohtu tegevust
3. detsember 2008, 21:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtse Venemaa võimuerakonda kuuluvad muudatuste toetajad põhjendavad muudatuste vajadust sellega, et riigi lõunaosas on vandekohtud mõistnud õigeks või suhtunud leebelt kahtlusalustesse, keda arvati olevat sissirühmituste või kuritegelike jõukude liikmed.
Vene riigiduuma hääletab eelnõu üle reedel, vaid mõni päev pärast seda, kui president Dmitri Medvedev nõudis, et avalikkuse usaldust kohtusüsteemi tuleb parandada. Teiste muudatuste seas on kirjas ka karmimad karistused selliste kuritegude eest nagu inimröövid ja terroristide aitamine.
«Hädavajalik on paremini mõjutada olukorda neis valdkondades kasvava terrorismiohu pärast, mis nõuab adekvaatseid meetmeid valitsuselt, et selliste kuritegude süüdlasi karistada,» öeldakse eelnõu kaaskirjas.
Ilmselt võtab riigiduuma eelnõu vastu, kuna selle esitajateks on võimuerakonna juhtisikud. Kaitseadvokaadid ei ole aga reeglite karmistamist toetanud, olles arvamusel, et prokurörid peavad hoopis süüdistusi paremini ette valmistama ega tohi toetuda vaid pealtnägijate tunnistustele.
«Vandemeeste abil toimuvatel protsessidel on omad negatiivsed küljed, ent nad on erapooletumad,» selgitas ka mõjukas Moskva advokaat Juri Šmidt. «Vandemeesteta kohtud ei langeta vabu otsuseid ning selle asemel kontrollivad kõiki otsuseid võimud.»
Vene Föderatsioonis hakati vandemeestega protsesse pidama pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Mitmel suurt vastukaja tekitanud protsessil, nagu näiteks mõrvatud ajakirjaniku Paul Hlebnikovi juhtumi puhul, mõisteti kahtlusalused õigeks.
Medvedev ütles teisipäeval, et ta soovib näha ühiskonna usalduse kasvu kohtusüsteemi suhtes. Paljud juristid ja inimõiguslased kinnitavad, et Venemaa kohtunikud ei ole täiesti sõltumatud valitsusest ning ignoreerivad sageli kohtuasjade tõendeid, et langetada otsuseid süüdistuse kasuks.
Kremli-kriitilise ajakirjaniku Anna Politkovskaja tapmisega seotud isikute üle toimub protsess samuti vandekohtu ees ning see on ka meediale avatud, ehkki algselt üritasid süüdistajad seda kinniseks kuulutada.