/nginx/o/2008/12/03/100628t1h243f.jpg)
USA survest hoolimata oli ootamatult nende riikide seas, kes täna kirjutasid alla rahvusvahelisele leppele kobarpommide keelustamiseks, ka sõjast laastatud Afganistan, kus käib endiselt äge võitlus NATO vägede ja Talibani vahel.
Afganistan kirjutas üllatuslikult alla kobarpommide keelule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oslos peaaegu sajalt riigil heakskiidu saanud leppega ei ühinenud suurriikidest USA, Venemaa ja Hiina, vahendas Associated Press. Samuti keeldusid näiteks India, Pakistan, Iisrael, aga ka Eesti ja Soome.
Afganistani liitumine allakirjutajatega oli kõigile suurim üllatus. Ilmselt mõjutas seda ka ühe jalutuks jäänud teismelise afgaani kampaania oma riigi delegatsiooni juures.
«See pööre on lihtsalt nii suur saavutus. Afganistan oli suure surve all Ühendriikidest,» ütles programmi koordinaator Thomas Nash. «Kui nemad suudavad sellele survele vastu panna, siis suudavad ka teised.»
Teise maailmasõja ajal välja töötatud kobarpommid on õhukese seinaga ja tsiviilisikutele eriti ohtlikud lõhkekehad, mida ebatäpsuse tõttu kasutatakse sageli suurtes kogustes.
Need sisaldavad sadu väiksemaid pomme, mis paiskuvad sihtmärgi kohal laiali, kuid sageli kõik laengud ei lõhke, vaid jäävad maapinnale pahaaimamatuid ohvreid ootama.
«Kobarpommide keelamine võttis liiga kaua aega. Liiga palju inimesi kaotas käed ja jalad,» nentis täna Norra peaminister Jens Stoltenberg.
Mitu suurriiki peavad kobarpomme siiski täiesti õigustatud vahendiks näiteks pealetungivate vägede tõrjumisel, ehkki statistika näitab, et valdav osa nende ohvreid on tsiviilelanikud, sageli lapsed.
Briti välisministri David Milibandi hinnangul saab ka NATO riik end kaitsta ilma selle relvata, mistõttu kutsus ta kogu maailma värske lepinguga ühinema. Miliband ise lubas üritada ümber veenda ka peagi USA uueks presidendiks astuvat Barack Obama.
USA väed kasutasid kobarpomme alles hiljuti Afganistanis ja Iraagis, pälvides sellega inimõigusorganisatsioonide kriitika. Kobarpomme kasutati aga laialdaselt ka Balkani sõdade ajal, Kuveidis, Liibanonis, Tšetšeenias ja Saudi Araabias.