Brittide tähelepanu tunnistab artikkel viie kehtimist

ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme ja tuumajõu Suurbritannia kõrgendatud tähelepanu siinse piirkonna vastu peaks kinnitama, et NATO alusleppe artikkel viis loeb, ütles eile oma Eesti visiidi lõpetanud Briti kaitseminister Liam Fox.

Oma Eesti visiidi käigus mainisite korduvalt põhjariikide erihuve NATOs. Kas võiksite täpsustada, keda te nende riikide all mõtlete ja millistest huvidest räägite?

Briti uuele valitsusele tundub, et oleme jätnud oma rolli Põhja-Euroopa naabrina hooletusse. Ja meie arvates on väga tähtis, et Suurbritannia teeks koostööd Põhjamaade, Baltimaade, Poola, Hollandi ja Taaniga, selleks et vaadata, kus meil on ühiseid teemasid, et saaksime koos avaldada ülejäänud NATO-le survet, et see meie plaane täidaks.

Näiteks oleme kõik mereriigid. Sestap on meile kõigile loomulikult väga tähtsad teemad piraatlus ja mereteede turvalisus, sealhulgas Arktika piirkonnas. Teeme koostööd minu Taani kolleegi piraatlusvastase võitluse materjalide põhjal ning tahame neid omavahel arutada enne NATO ministrite kohtumisele minekut.

Laiendatud põhjagrupiga oleme maha istunud enne NATO kohtumisi, et arutada, millistele küsimustele tahame seal keskenduda ja millised on meie ühised seisukohad. See on kindlasti avaldanud teatud mõju, mida me eraldi töötades ei saavutaks.

Suurbritannia kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme ja tuumariigi kasvanud tähelepanu sellele piirkonnale võiks anda kinnitust, et [NATO alusleppe] artikkel viis tõesti tähendab midagi. Ma tean, et mõningates ringkondades on selle kohale küsimärke kerkinud. Tahame, et kõigil oleks selge, et meie piirkondlik pühendumus on kindel, et saame aru, et meil on roll nii maailmas korra hoidmisel kui ka piirkondlikus julgeolekus, sealhulgas siin.

Kui teie oma ettekandes Tartus Balti kaitsekolledžis rääkisite kihilisest julgeolekust, siis teie endise USA kolleegi Robert Gatesi sõnul on NATO muutunud kaheastmeliseks alliansiks. Mis on siis praegune reaalsus?

Mõistan väga hästi, mida Bob Gates ütles. Meil on praegu terve hulk riike, kes on aina sagedamini esimesed pakkuma oma sõjaväe väljasaatmist ja kes seavad sihiks kulutada riigikaitsele NATO soovitatud kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Ja siis on meil teine komplekt riike, kes paistavad olevat märksa vähem valmis vägesid välja saatma või siis ei soovi üldse vägesid välja saata, kes kulutavad riigikaitsele märksa vähem kui nõutud tase. Kui kõik tahavad sama kindlustuspoliisi, siis peame kõik tegema sissemakseid, mitte ainult mõned meist.

Kui rääkisin mitmekihilisest julgeolekust, siis pidasin silmas, et peale kohustuste NATO, ELi ja ÜRO ees on meil kahepoolseid suhteid ja väiksemaid liite. Riikide omavahelistest suhetest äärmiselt suurel määral sõltuva maailmamajanduse juures on võimatu ennustada, kust ohud tulevad ja kes on valmis neile vastama. Ehk mida enam on meil poliitikategijatena käes hoobasid konkreetseteks olukordadeks, seda parem.

Mida saab peale hakata NATOs jalgu lohistavate riikidega? Me ju ei saa neid sundida rohkem kulutama või vägesid välja saatma.

Loomulikult pole meil sanktsioone, sest eeldati, et kõik, kes NATOsse astuvad, soovivad osaleda ühise julgeoleku tagamises.

Nüüd peame aga väga otse küsima: kas te olete samavõrra pühendunud või ei? Riigid, kelle oma kaitsekulutused kukuvad, peavad vaatama, mis toimub USAs. Meie ees võib seista suur kaitsekulutuste vähendamine Ameerika Ühendriikides, mille mõjul peavad Euroopa riigid hakkama rohkem ise tegema. Ja nad peavad endalt küsima, kas nad on tõsiselt valmis kollektiivkaitseks, millest me nii pikalt sõltunud oleme.

Kuidas tõlgendate Afganistani puhul lauset «Töö on lõpule viidud»?

Kui me saame anda üle Afganistani valitsusele nende sise- ja välisjulgeoleku korraldamise nii, et saame sealt lahkuda, ilma et tekiks mässulisi ligi tõmbav julgeolekuvaakum.

Milline saab olema NATO roll Liibüas pärast seda, kui Muammar Gaddafi on täielikult võimult tõugatud?

Kui oleme lõpetanud oma tsiviilelanike kaitse missiooni ja kui ÜRO resolutsioonis mainitud vastaselemendid on läinud, pole seal tegelikult enam NATO-le rolli, vastata Liibüa uue valitsuse abipalvetele saab olema ÜRO töö.

NATO oli valmis viima ÜRO nimel ellu ÜRO julgeolekuresolutsiooniga 1973 kehtestatud kohustused. Meie tegevuse õiguslik alus tuleb ÜRO-lt. Ja ma eeldan, et kui see missioon on lõpule viidud, tuleb uus ÜRO resolutsioon, mis lõpetab praeguse vastaspoole võimu, ja see on NATO-le aeg lahkuda.

Liam Fox

•    Sündinud 22. septembril 1961
Šotimaal East Kilbride’is.
•    Õppis arstiteadust Glasgow’ ülikoolis.
•    Enne poliitikukarjääri töötas üldarsti ja sõjaväearstina.
•    1992. aastal valiti Konservatiivse Partei saadikuna parlamenti.
•    2010. aasta 12. mail tõusis David Cameroni valitsuse kaitseministriks.