Suri patriarh Aleksius II

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Tiks
Copy

Moskvas suri täna hommikul vene õigeusukiriku patriarh Aleksius II, kes on pärit Eestist.

 

Aleksius II suri oma Peredelkino residentsis. Kirikupea surmast teatas Moskva patriarhaadi pressiesindaja, vahendas Interfax. Vene riigimeedias hakati vahetult pärast seda näitama retrospektiive patriarhist ning tähtsamad poliitilised liidrid ja ühiskonnategelased väljendasid oma kurbust.

«Ma olen šokeeritud,» teatas Mihhail Gorbatšov - Nõukogude Liidu viimane liider, kelle ametiajal Aleksius õigeusukiriku hierarhia tippu jõudis.

Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II, kodanikunimega Aleksei Mihhailovitš Ridiger, sündis 23. veebruaril 1929 iseseisva Eesti pealinnas Tallinnas. Tema isa oli baltisaksa päritolu õigeusu preester Mihhail Aleksandrovitš von Rüdiger ja ema Jelena Jossifovna Pissareva.

1947. aastal läks ta õppima Peterburi vaimulikku seminari ja 1950. aastal sai temast preester. 1961. aastal pühitseti ta Tallinna piiskopiks ja kolm aastat hiljem sai temast juba peapiiskop. 1968. aastal nimetati ta metropoliidiks.

Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks tõusis Aleksius vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist, 1990. aastal.

Vene õigeusukiriku püha sinod koguneb juba lähiajal erakorralisele nõupidamisele, et valida oma püsiliikmete seast uus patriarhi kohusetäitja. Vene kiriku korra järgi korraldatakse mitte rohkem kui kuue kuu jooksul üldkogu, mis valib uue patriarhi Moskvale ja kogu Venemaale.

Aleksius II ärasaatmine toimub kirikuallikate sõnul ilmselt Moskva kesklinnas asuvas Lunastaja-Kristuse katedraalis, kuid täpsema matuste korra paneb sinod Interfaxi andmetel paika homsel koosolekul. Patriarh oli varem väidetavalt avaldanud soovi saada maetud Pühtitsa ehk Kuremäe kloostrisse Eestis, ent ametlikult seda pole kinnitatud.

 

 

 

Märksõnad

Tagasi üles