Uustulnukana omanimelise parteiga Läti valimistel osaleva endise presidendi Valdis Zatlersi toetus on pöördunud taas langusteele, märgivad vaatlejad.
Valdis Zatlers kipub valimiste lähenedes oma võlu kaotama
8. september 2011, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Zatlers pole suutnud oma kõrget toetust hoida,» nentis Läti avaliku arvamuse uuringute keskuse SKDS poliitiliste ja sotsiaalsete uuringute juht Ieva Strode eile Postimehele antud telefoniintervjuus. «Toetus tema parteile langeb vaikselt, mitte dramaatiliselt, aga siiski. Ja ka poolehoid tema isikule langeb, ta ei suutnud säilitada referendumi järel saavutatud toetust.»
«Kindlasti saab Zatlersi Reformierakond vähem toetust, kui nad lootsid saada,» ütles samuti telefonitsi Postimehega rääkinud Läti Raadio ajakirjanik Artjoms Konohovs. «Kui Zatlers saatis laiali parlamendi ja algatas referendumi, lootis ta ilmselt saada rahvuskangelaseks, aga tegelikult ei saanud.»
Suurt võidukäiku ei tule
Konohovs tunnistab siiski, et endise presidendi partei on tõsiseltvõetavaim uustulnuk. Ajakirjanikule meenutab Zatlersi Reformierakonna tulek tänavu seda, kuidas kümne aasta eest võidutses valimistel praeguse peaministri Valdis Dombrovskise partei Uus Aeg.
«Nad isegi võisid toona kasutada sama retoorikat: võitlus oligarhide vastu, võitlus korruptsiooni vastu ja nii edasi,» lausus Konohovs, lisades, et Uue Aja moodi pöördelist võitu aga sellele erakonnale ei tule – nad saavad kindlasti parlamenti, kuid nad ei saa enamikku häältest.
Strode meenutas, kuidas juunis seimi laialisaatmise algatanud ja seejärel temalt kriitikat pälvinud, parlamendis toimunud valimistel riigipea koha Andris Bērziņšile kaotanud endine president partei asutamise ajal rääkis, et kõik selle liikmed peaksid olema haritud superkangelased. «Aga seda tegelikult ei juhtunud. Need on uued ja mitte nii tuntud inimesed,» sõnas sotsioloog.
Eriti kahvatu tegelasena tõid nii Strode kui Konohovs välja Zatlersi Reformierakonna peaministrikandidaadi Edmunds Sprūdžsi. Üks peamisi selle noore mehe kohale kerkinud küsimusi on tema haridustase. «Zatlersi partei peaministrikandidaadil on ainult keskharidus – mõned kursused välismaal ja lõpetamata ärimagister,» märkis Strode. «Ehk ta pole mingi elitaarselt haritud superinimene.»
Suhtlusportaali Facebook on Sprūdžs hariduse kohta märkinud ära keskkooli lõpetamise aasta 1998 ja 2011. aastale ärijuhtimise magistri võrguõppega kraade andvas Zürichi Robert Kennedy Kolledžis.
Strode ja Konohovsi andmeil pole aga peaministrikandidaat siiski siiani veel kõrghariduseni jõudnud. «Ta on lõpetamisfaasis ja partei andis selle kohta erinevaid seisukohti, et asi pole nii halb, kui paistab, kuid ma kahtlen, kas ta on lõpetanud midagi,» ütles Konohovs.
«See on pannud paljusid analüütikuid oletama, et ta pole reaalne kandidaat. Teda ei võeta tõsiselt,» jätkas Konohovs. «Nende taskus on veel paar isikut, kes võivad esile kerkida hiljem, kui tulemused on selgunud.»
Tulemusi raske ennustada
Küsimusele, kes on järgmine Läti peaminister, vastas ajakirjanik: «Poleks suur üllatus, kui Dombrovskis jääks. On ka võimalus, et tuleb keegi Zatlersi parteist, aga mitte Zatlers ise ega ka mitte praegu kandidaadiks esitatud isik. Vähem tõenäoline on keegi Koosmeele Keskusest.»
Üldiste tulemuste kohta ütles Strode: «Keegi ei oska kindlalt öelda, mis juhtub. Selget võitjat pole.
Paistab, et rahvas hääletab vähem halva poolt.» Ta usub, et lätlased, isegi kui paljud neist ei maksa makse, tunnetavad valimistel osalemist kodanikukohustusena ja lähevad hääletuskastide juurde.
Sarnaselt mullu sügisel toimunud korraliste valimistega räägitakse ka sel korral palju venelaste erakonnaks peetava Koosmeele Keskuse võidust. Strode jääb aga kõhklevaks.
«Ka paljud lätlased ütlevad, et kui valimised toimuksid homme, valiksid nad Koosmeele Keskust. Kaheksa protsenti lätlastest, seda on päris palju,» räägib Strode. «Kuid ma kahtlen, kas see juhtub. Ka enne eelmisi valimisi oli üsna sama olukord – see oli teatud protest, kuid siis tuli kellelegi meelde, et nad on venemeelsed, ja hääled muutusid.»
Sel nädalal uudistevõrku LETA jõudnud Faktumi küsitluse kohaselt peaksid nii Zatlersi Reformierakond kui Koosmeele Keskus saama sajaliikmelises seimis kumbki 25 kohta.
Kõik Läti Eest / Isamaale ja Vabadusele LNNK saaks 22 kohta, Ühtsus 17 ning oligarhina tuntud Aivars Lembergsi Roheliste ja Põllumeeste Liit 11. Ülejäänud erakonnad viieprotsendilist valimiskünnist ei ületaks.
Võimalikud liidud
• Zatlersi Reformierakond, Koosmeele Keskus, Ühtsus – Zatlers mainis juba enne parlamendi laialisaatmist, et venelaste parteiks loetav Koosmeele Keskus tuleks valitsusse kutsuda, samas on ta välistanud koostöö oligarhiks peetava Aivars Lembergsi Roheliste ja Põllumeeste Liiduga.
• Koosmeele Keskus ning Roheliste ja Põllumeeste Liit – kui nad saavad selleks piisavalt hääli, võivad nad teha ka koos valitsusliidu, kuigi Koosmeele Keskus on öelnud, et nad ei taha jätta Ühtsust opositsiooni, sest see partei on väga kogenud ja oleks väga tugev vastane.
• Ühtsus, Rohelised ja Põllumehed, võib-olla ka Isamaale ja Vabadusele – umbes nagu praegune koalitsioon jätkaks ka edaspidi.
Allikas: Artjoms Konohovs