Herkel: järgmiseks patriarhiks saab Putini soosik

Nunn patriarh Aleksius II hingepalvusel Moskvas.

FOTO: AFP / Scanpix

Isamaa ja Res Publica liitu kuuluva Andres Herkeli arvates võib lojaalsusest Putini ja Medvedevi liinile olla otsustav tegur, millest uue usujuhi valikul lähtutakse.


Kuigi Aleksius II surma järel määrati Venemaa ajutiseks kirikupeaks ettearvatult metropoliit Kirill, ei saa kindel olla, et just temast saab Aleksiuse tegelik mantlipärija, kirjutab riigikogu liige Andres Herkel oma blogis.

«Olgugi, et kirikuhierarhia valikud on piiratumad kui poliitikas, võib uue patriarhi valikut mõneti võrrelda Putini järglase otsimisega Venemaa presidenditoolile,» sõnab saadik.

Tema sõnul vajatakse kandidaati, kes oleks FSB võimufilosoofiale lojaalne ega ilmutaks liigset iseseisvust. «Tõsi, võib-olla oli Medvedevi presidendiks tegemine Putini näpunäite peale isegi lihtsam kui kirikujuhtide ühele joonele rivistamine,» tõdeb Herkel.

Riigikogulase sõnul võib arvata, et arvestades Putini võimuperioodil saavutatud demokraatia piiramist kõigis valdkondades, ei jäeta ka uue patriarhi valikut juhuse hooleks.

Smolenski ja Kaliningradi metropoliit Kirill on aastaid olnud Vene õigeusu kiriku nn teine käsi, kes on korraldanud välissuhteid ning hoidnud kõrget profiili ka avalikus elus.

«Oma mõnede seisukohtadega - näiteks sellega, et ei saa olemas olla universaalseid inimõigusi - võiks ta ehk Putini liinile isegi lähedane olla, kuid küsimus on eeskätt selles, kas Kirill on võimude jaoks piisavalt lojaalne ja kontrollitav,» arutleb Herkel.

Kirilli tugevaimaks konkurendiks peetakse Kaluuga ja Borovski metropoliiti Klementit (Klimentit), keda peetakse Putini-Medvedevi liinile sobivaks kandidaadiks. Mõnedes küsimustes peetakse Klementit Kirillist isegi oluliselt liberaalsemaks, näiteks on ta väljendanud seisukohta, et Venemaa islamialadel võiks islam õigeusku asendada ka koolides.

Aga nagu Venemaa presidenditoolile potsatas ilmetu mees varjust, ei saa Herkeli sõnul välistada, et ka patriarhiks saab keegi viies või kuues, kellest seda praegu oodata ei osata.

«Tahaksin eksida, kuid arvan, et lojaalsus Putinile ja tema soosing on võtmetegur, mis tänasel Venemaal kirikuhierarhia tippu viib,» kirjutab saadik.

Tagasi üles