/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/09/09/742948t1h6d19.jpg)
Vene-Balti suhete peamiseks probleemiks on Venemaa impeeriumiambitsioonid ning Baltimaade agressiivne vastureaktsioon, leiab Venemaa liberaalse erakonna Jabloko juhtkonda kuuluv poliitik Olga Vlassova.
Jabloko juhtpoliitik: Vene-Balti halbades suhetes on süüdi mõlemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie riikide vaheliste suhete peamisel probleemil on kaks poolt. Vene poolelt seisneb see suhtumises Balti riikidesse tervikuna ja muu hulgas Eestisse kui satelliitidesse. Antud lähtekoht pärineb Vene impeeriumi, aga seejärel Nõukogude Liidu impeeriumiabitsioonidest,» selgitas poliitik.
Ta lisas, et Venemaa pole suutnud ümber häälestuda kaasaegseks riigiks, kus maailma ei mõisteta mitte malelauana, kus tuleb tingimata võita, vaid kaasaegse ettevõttena, kus lõpp-produkt sõltub iga tsehhi edust.
Vlassova: Baltimaad võltsivad ajalugu
«Aga Baltimaade poolelt seisneb probleem agressiivses vastureaktsioonis Venemaa ambitsioonile, mis küünib isegi ajaloo ideoloogilise ümbervaatamise ja võltsimiseni, mida Venemaa ei saa hinnata katsena kahepoolseid suhteid edendada,» leiab Vlassova.
«Mis puutub selle probleemi lahendamisse, siis ei saa see olla lihtne, kuna probleem ise on süvaiseloomuga. Tervikuna peavad Venemaa ja Balti riigid leidma ühiseid aluseid naaberriikidena kooseksisteerimiseks. Selline vastastikku austav kooseksistents peab rajanema üldeuroopalikel väärtustel, mis eeldab muu hulgas Venemaa sisepoliitilise olukorra muutumist, samuti Baltimaade loobumist süüdistustest Venemaa aadressil negatiivse ajaloolise kogemuse küsimustes,» rääkis Vlassova.
Vastates küsimusele, kas ta peab kohaseks Venemaa süüdistusi Eestile väidetavas natsismi ülistamises, kinnitas Vlassova, et peab neid osaliselt kohasteks.
«Asi on selles, et rääkides Eesti, Läti või Leedu kodanikega, olen sageli kuulnud väljaütlemisi stiilis: «Pole mingit vahet Stalini ja Hitleri vahel», «Pole vahet, kas olla okupeeritud Nõukogude Liidu või natsi-Saksamaa poolt», «Balti riikide elanikel oli seaduslik õigus valida, kelle poolel sõdida, eelistades väiksemat kurjust». Kahjuks on selline suhtumine Teise maailmasõja suhtes väga levinud just nimelt Baltimaades,» ütles ta.
«Ma pean natsismi mis tahes õigustamist, isegi kommunismile vastuseismisega, väga ohtlikuks. Nii, nagu Venemaal on täna äärmiselt päevakajaline küsimus kommunistliku pärandi ületamisest, on ilmselge, et Baltimaades tõstatub alles täna küsimus natsismi ületamisest,» leiab Vlassova.
«Minu hinnangul on enamus Euroopa riike selle tee palju varem läbinud,» ütles ta.