Eksperdid usuvad, et uus «11. september» ei ole enam võimalik, kuid sõda terrori vastu on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi, mis jätavad maailma sündmustele ilmselt pitseri ka uuel aastakümnel.
Kümme aastat sõda terrorismi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailm on turvalisem, kuid bin Laden jääks ikkagi rahule
Kas maailm on praegu turvalisem kui kümme aastat tagasi? Jah, sest Al-Qaeda ja teised suured terrorirühmitused on nõrgemad kui 2001. aasta rünnakute järel, kinnitasid sel nädalal Euroopa Liit ja NATO.
Viimase kümne aasta jooksul toimunud muutusi arvestades tundub võimatu, et 19 inimesest koosnev rühmitus saaks arutada mastaapse rünnaku plaane Hamburgi mošees, omandaks väljaõppe Afganistanis ja läheks tagatipuks USAs piloodikursustele ilma, et luureagentuurid neile jälile jõuaks.
ELi terrorismivastase võitluse koordinaator Gilles de Kerchove ütles, et Al-Qaeda allakäigust annavad tõestust kaks hiljutist sündmust: Osama bin Ladeni tapmine Pakistanis USA eriüksuslaste poolt 2. mail ja tõsiasi, et araabia maades puhkenud ülestõusudes ei mängi bin Ladeni mõttekaaslased mingit rolli.
De Kerchove sõnul on organisatsioon Afganistani sõja tõttu väsinud. Al-Qaeda on oma kunagisest pelgupaigast välja tõrjutud ja sunnitud tegutsema Pakistani hõimualal, kus CIA droonirünnakud nende juhtfiguure halastamatu järjekindlusega likvideerivad. Eelmisel kuul sai sellisel viisil surma Atiyah Abd al-Rahman, kes äsja oli tõusnud Al-Qaeda tähtsuselt teisele kohale.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen meenutas, et 9/11 järel rakendas allianss esimest korda artiklit 5 ehk alustas kollektiivkaitse põhimõttel sõda Afganistanis. «Täna on maailm turvalisem kui kümne aasta eest,» ütles Rasmussen. «Üldiselt on rahvusvahelised terrorivõrgustikud pärast 2001. aastat märkimisväärselt alla käinud.»
Samas kujutavad varasemast suuremat ohtu Al-Qaeda «frantsiisid» – emaorganisatsioonist innustust saanud võrgustikud Aafrikas ja Araabia poolsaarel, kus nad kontrollivad muu hulgas arvestatavat osa Somaaliast ja Jeemenist.
The Economist kirjutas eelmisel nädalal, et Osama bin Laden tunneks teises ilmas praegu ilmselt rahulolu, kui ta analüüsiks 9/11 laiemaid järelmeid. Tal õnnestus täita üks oma peaeesmärke: meelitada USA «veritsevatesse» konfliktidesse islamimaades.
Näiteks Afganistanis on sõda, mis algas oktoobris 2001 kiire ja eduka operatsiooniga, praeguseks vindunud nii kaua, et enamik seal võitlevatest võõrsõduritest olid 9/11 ajal koolilapsed. Sõda on ainuüksi USA-le maksma läinud 444 miljardit dollarit, elu on kaotanud üle 1750 ameeriklase. Kui lisada ka teised võõrväed (sh kaheksa eestlast), Afganistani sõjaväelased, tsiviilisikud ja mässulised, on Browni ülikooli andmetel surma saanud ligi 34 000 inimest.
Vastutasuks on Kabulis siiani võimul Hamid Karzai korruptiivne valitsus ning analüütikud peavad tõenäoliseks, et kui võõrväed 2014. aastal lahkuvad (nagu praegu plaanitakse), puhkeb riigis kodusõda ja halvemal juhul tuleb Taliban tagasi võimule.
Iraak seevastu on paremas seisus, kui keegi suutnuks eeldada veel nelja-viie aasta eest, mil riik oli üks maailma veriseimate tapatalgute tanner, kus kohalikud tapsid üksteist ja võõrvägesid. Saddam Husseini režiim on asendunud demokraatiaga, kuid jätkuvad konfliktid usuvoolude vahel seavad riigi tuleviku kahtluse alla.
Enamiku ameeriklaste jaoks on need sõjad nüüdseks muutunud teisejärguliseks mureks. Olulisem on kõrge töötus ja riigi tohutu võlakoorem. Üha sagedamini kuuleb üleskutseid, et USAl on aeg keskenduda omaenda kodanike aitamisele.
Terrorivastane võitlus maailmas: iga päev lisandub kümme uut terroristi
Kümne aasta jooksul pärast 11. septembri terrorirünnakuid on maailmas terroristidena süüdi mõistetud vähemalt 35 000 inimest. Sellise tulemuseni jõudis uudisteagentuur AP, mis koostas terroriaktide ümmarguse aastapäeva puhul väidetavalt kõigi aegade esimese ülevaate sellest, kui palju on riigid terrorismivastase võitluse raames inimesi arreteerinud ja süüdi mõistnud.
Enam kui sajas riigis korraldatud uurimus – võimudele esitati teabenõudeid ja korraldati sadu intervjuusid – leidis, et kui 9/11-le eelnenud kümnendil mõisteti maailmas terrorismis süüdi mõnisada inimest aastas, siis nüüd on nende hulk vähemalt kümnekordistunud.
Uurimus näitas, et 66 riigis, mis katavad kokku 70 protsenti maailma rahvastikust, on terrorismivastase võitluse raames arreteeritud 119 044 ja süüdi mõistetud 35 117 inimest.
Kui arvate, et enamik tabatud terroriste on seotud lääneriikide võitlusega nn islamofašistide vastu, eksite sügavalt. Kuigi Ühendriigid on viimase kümne aasta jooksul vahistanud ligi 3000 ja süüdi mõistnud üle 2500 terroristi – seda on kaheksa korda rohkem kui aastatel 1991–2001 –, on kõige aktiivsemad terrorismivastased võitlejad Türgi ja Hiina.
Türgi ja Hiina on ka näited riikidest, kes inimõiguslaste sõnul on terrorivastase võitluse sildi all tegelikult teisitimõtlejaid taga kiusanud. Aastakümneid kurdi separatistidega verist võitlust pidanud Türgi võttis viie aasta eest vastu uued ja karmimad terrorismivastased seadused, misjärel on süüdimõistetute arv kasvanud mitukümmend korda.
AP toob näiteks ühe kurdi naise, kes mõisteti mullu seitsmeks aastaks vangi, kuna ta hoidis meeleavaldusel loosungit sõnumiga «Vaba juhtkond või vaba identiteet – vastasel juhul vastupanu ja kättemaks lõpuni». Naine ise ei oska lugedagi ja on otsuse edasi kaevanud.
Hiina seevastu on terroriohtu kasutanud ettekäändena uiguuride – Xinjiangi provintsis iseseisvust nõudva rahvusvähemuse – vaigistamiseks. Peking defineerib terrorismi võrdlemisi ähmaselt – riigi julgeoleku ohtu seadmisena –, mis lubab võimudel trellide taha saata üsna omapäraseid «terroriste».
Paari aasta eest mõisteti vangi uiguuri ettevõtja, kes palus oma veebisaidi külastajatel mitte postitada poliitilisi avaldusi. Üks isik aga kutsus seal rahvast üles meelt avaldama. Ehkki ettevõtja kustutas kommentaari ja teavitas sellest politseid, võeti ta vahi alla ja mõisteti viieks aastaks vangi.
Ka mitmed Lähis-Ida jõhkramad režiimid on tänavuse araabia kevade ajal meeleavaldajaid süüdi mõistnud just terrorismivastaste seaduste abil.
Kuigi need seadused, mida 9/11 järel karmistas enamik riike, on praegu rangemad kui kunagi varem, ei ole need maagiline relv, mis automaatselt terroriakte ära hoiaks.
Kaks vastupidist näidet on Pakistan ja Hispaania. Esimeses on 9/11 järel terrorismiga seoses arreteeritute arv kasvanud kõige kiiremini maailmas, kuid ometi tuleb sealt peaaegu iga päev uudiseid järjekordsest terroriaktist. Hispaanias aga korraldas baski separatistlik rühmitus ETA vanasti iga kuu mõne pommirünnaku, kuid on nüüd tänu karmistunud seadustele suure surve all. Viimati korraldasid nad surmaga lõppenud rünnaku pooleteise aasta eest.
Ülepingutatud turvameetmed pole alati tõhusad
USA on pärast 11. septembrit kulutanud hiiglaslikke summasid, et ära hoida uusi mastaapseid terrorirünnakuid Ühendriikide pinnal. See eesmärk on siiani õnnestunud, ent on kaasa toonud ka süüdistusi ülereageerimises, mis on kohati omandanud tragikoomilised mõõtmed.
Ühendriigid on viimase kümne aasta jooksul kulutanud nii kodus kui võõrsil riigi julgeoleku suurendamise peale tohutu summa – ühe värske hinnangu järgi võib see ulatuda kaheksa triljoni dollarini.
See raha on muu hulgas läinud sõdadeks Afganistanis ja Iraagis, sealhulgas Al-Qaeda ja nende mõttekaaslaste jälitamiseks, kuid ka lennuliikluse julgeoleku suurendamiseks ja USA riigipiiride kaitseks. Lisaks CIA-le, FBI-le ja teistele eriteenistustele on loodud massiliselt uusi ameteid, millel kõigil ühine peaeesmärk: kaitsta ameeriklasi terroristide eest.
9/11 järel korraldati kogu USA luurestruktuur täielikult ümber ning selle eelarve on suurenenud enam kui kaks korda. Tohutu luureinfo töötlemiseks, mida ameeriklased koos teiste riikidega üle maailma koguvad, on juurde palgatud tuhandeid analüütikuid, kes väidetavalt töötavad salajastes maa-alustes hoonetes Washingtonis ja mujal.
See superbürokraatia loodi, et ära hoida sellist fiaskot, nagu juhtus 9/11 eel – nii CIA-l kui FBI-l oli infot lennukikaaperdajate kahtlase käitumise kohta, kuid nad ei soovinud seda teineteisega jagada.
Ent nagu näitas 2009. aasta jõulude ajal Nigeeria «aluspüksiterrorist» Umar Farouk Abdulmutallab, pole ka uus luurestruktuur sääraste eksimuste eest kaitstud. Võimudel oli juba varem teada noormehe kahtlane käitumine, kuid ometi pääses ta Detroiti suunduva reisilennuki pardale. Ränk terroriakt suudeti ära hoida, sest Abdulmutallab ei suutnud pommi lõhata.
Ekspertidele valmistab muret ka tõsiasi, et siiani pole rakendatud kõiki soovitusi, mille tegi 2004. aastal 11. septembri komisjon. Traagilise päeva sündmusi uurinud komisjon andis hulga soovitusi, kuidas muuta USAd turvalisemaks, tugevamaks ja targemaks.
Enamik neist on nüüdseks ellu viidud, kuid näiteks New Yorgis ei saa politseinikud ja tuletõrjujad endiselt – nii nagu kümne aasta eest – katastroofi korral üksteisega vahetult infot jagada, sest nende raadiolained on eri sagedustel.
Praegu tundub narr meenutada aega, mil lennujaama turvakontroll seisnes metallidetektori läbimises ja vastustes küsimustele nagu «Kas olete jätnud oma koti järelevalveta?». Tollal ei sundinud keegi võtma jalast ära kingi või ära viskama poolikut limonaadipudelit. Samuti ei tundnud keegi vajadust privaatsust ohustavate kehaskannerite järele.
Nüüd võrreldakse USAs reisijate nimesid terrorismis kahtlustatavate isikute andmebaasiga, pärast Abdulmutallabi nurjunud rünnakut katsuvad, et mitte öelda käperdavad, turvatöötajad USA lennujaamades kõik reisijad ülihoolikalt läbi.
See on tekitanud paljudes ka pahameelt. Märtsis näiteks levis internetis video, kuidas turvatöötaja otsis 40 sekundit läbi kuueaastast tüdrukut.