Terrorirünnakutes ellujäänu: suudan lõpuks edasi liikuda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hendrik Vosman
Copy
11. september 2001. Kaksiktornid on just kokku varisenud, kattes kogu ümbruse rusudega. Tänaval kõndisid tolmu ja tuhaga kaetud šokis inimesed, otsides teed koju.
11. september 2001. Kaksiktornid on just kokku varisenud, kattes kogu ümbruse rusudega. Tänaval kõndisid tolmu ja tuhaga kaetud šokis inimesed, otsides teed koju. Foto: Reuters/ScanPix

Inimesi, kes 9/11 üle elasid, pidavat olema kaht tüüpi: ühed ei väsi jagamast oma lugu, kuidas neil õnnestus põlevast Maailma Kaubanduskeskusest või Pentagonist eluga pääseda, teised keelduvad sellest üldse rääkimast.

Chris Hardej kuulub esimeste sekka. Hardej oli oma firmast viimane töötaja, kes pääses elusana WTCst minema, kirjutas AFP. Haaratuna paanikast, põgenes ta 87. korruse kontorist koos kahe kolleegiga mööda WTC põhjatorni pimedat trepikoda alla. Treppidel tõttasid neile vastu tuletõrjujad, keda ta enam kunagi ei näinud.

Hardej suutis pimedas orienteeruda üksnes häälte järgi, kuni ta viimaks hoonest välja sai. Ta mäletab siiani kõhedakstegevat vaikust, mis valitses pärast tornide kokkukukkumist.

Nüüd külastab ta neli korda kuus endiste kaksiktornide lähedale rajatud Tribute Centerit – pisikest muuseumi, mille 11. septembri rünnakute ohvrite omaksed asutasid. Koos 400 teise vabatahtlikuga korraldab Hardej, nüüd New Yorgi transporditööline, Ground Zerol külastajatele ringkäike ja meenutab päeva, kui Al-Qaeda kaaperdajad reisilennukitega New Yorki ründasid.

Kaotas 50 töökaaslast

Hardej on rõõmus, et New Yorgi kuulsaima hoone asemele on lõpuks midagi kerkimas. Ta seletab inimestele, milline hoone varem välja nägi ja millisena praegu ehitatav One World Trade Center tulevikus välja hakkab nägema.

Enda sõnul on ta õnnelik mees. «Ma pole eriti muutunud,» ütles ta. Hardej’l on väikseid hingamisprobleeme. 9/11 üleelanute seas on säärased tervisehädad levinud, kuid ta ei nurise. «Olen ellujääja,» märkis ta.

Paljude jaoks oli aga raske traumaatilisest kogemusest üle saada. 35-aastane John William Codling töötas WTC 84. korrusel maaklerifirmas ja pääses rünnakust, kuna ei olnud 11. septembril tööl. Tema elu muutis see päev aga pöördumatult, kuna tundis isiklikult umbes 50 inimest, kes elu kaotasid.

«Töötasin nendega koos väärtpaberite osakonnas, kümme tundi päevas. Olime väga lähedased,» ütles ta AFP-le. «Nad olid tõeliselt erilised inimesed.»

Tuhanded said psüühikahäire

Codling kolis rünnakute järel New Yorgist minema, läks elama vanemate juurde ja sai terroriakti esimesel aastapäeval närvivapustuse. «Kaks aastat olin tõeline zombi,» rääkis ta. «Ma ei saanud sellest väga pikka aega rääkida.»

Codling fantaseeris pidevalt, kuidas ta tapab Osama bin Ladeni ning maalis pilte bin Ladenist surnuna. Väga aeglaselt suutis ta elu siiski rööbastele tagasi juhtida ja ütleb, et nüüd on temaga kõik korras. Ta maalib endiselt, on kolmeaastase poja isa ja on naasnud New Yorki. «Kümme aastat on arvatavasti piisav aeg, et edasi liikuda,» märkis ta.

Codling on ilmselt üks kümnetest tuhandetest inimestest, keda tabas traumajärgne stressihäire (PTSD) – kõige tavapärasem psüühikahäire, mille 9/11 rünnakud põhjustasid. Tegemist on vapustusega, kus inimene tunneb enda või kellegi lähedase elu pärast pikemat
aega sügavat ärevust.

New Yorgi linnavõimude sõnul tabas see varem või hiljem vähemalt 60 000 inimest, kes rünnakute ajal Manhattanil viibisid.

Linna tervishoiuvõimud alustasid äsja uut uuringut, et teada saada, kuidas kaksiktornide läheduses viibinud inimesed praegu füüsiliselt ja vaimselt vastu peavad.

Tagasi üles