Koosmeele Keskuse ridadesse kuuluva Riia linnapea Nils Ušakovsi sõnul tähistaks ta 9. mai sündmusi ka Läti peaministrina.
Ušakovs: tähistaksin 9. maid ka peaministrina
Peamiselt venekeelse elanikkonna huve esindavasse Koosmeele Keskusesse kuuluva Ušakovsi sõnul ei takistaks valitsusjuhi amet tal osalemast 9. mail Riias traditsiooniliselt toimuvatel maailmasõja Euroopa-lahingute lõpu ja NSV Liidu Suures Isamaasõjas saavutatud võitu tähistavatel pidustustel, vahendas lõunanaabrite uudistevõrk LETA.
«Ma tahan olla aus. Ma ei taha rääkida Vene elanikkonnale üht ja lätlastele midagi muud. Ma ei soovi varjata oma arvamust 9. mai kohta,» põhjendas vene rahvusest Ušakovs päevalehele Latvijas Avīze antud intervjuus.
«Mõlemad mu vanaisad võitlesid natsismi vastu ja see oli päev, mil nad tähistasid võitu. Minu kohus on neid mälestada. Ma tegin seda enne poliitikasse tulekut ja teen seda isegi siis, kui olen peaminister.»
Ušakovsi sõnul on 9. mai pidustused oma praegusel kujul vastuvõetavad ka lätlastele. «Osa meie vanaisadest – nii lätlased kui ka venelased – võitlesid Punaarmees, teine osa aga leegionis,» lisas linnapea, kelle sõnul tuleb austada, et mõlemal poolel võidelnud esiisasid mälestatakse.
Küll aga leidis Ušakovs, et 16. märtsil läti ja vene kogukonna vahel pingeid tekitav iga-aastane leegionäride rongkäik, mida peetakse Teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa mundrit kandnud sõjameeste mälestuseks, ei tohiks toimuda pealinnas asuva vabadussamba ümbruses, vaid Jūrmala lähedal paiknevas Lestenes, kus asub Teise maailmasõja memoriaalkompleks.
«Absoluutne enamus leegionääridest käib Lestenes ja ainult radikaalselt meelestatud poliitikud tulevad vabadussamba juurde,» põhjendas Ušakovs, kelle sõnul ei soovinud Riia linnavõimud anda leegionäride marsile luba julgeolekukaalutlustel, mitte vastuseisust Läti leegioni endiste võitlejate vastu.