Viktor Šenderovitš: ei tohi karta olla marginaalne

Viktor Šenderovitš. Foto: Peeter Langovits

Venemaa elab endiselt post-sovietlikus agoonias, leiab tuntud vene kirjanik, ajakirjanik, satiirik ja liberaal Viktor Šenderovitš, kes annab täna Tallinnas külalisloengu.

«Minuga samal aastal sündinud inimesed tajuvad Eestit ikka veel kui üht tuba oma majast, alles siis sain ma aru, et olen okupant, aga ma tulin siia lapsena, see on mu lemmikpaik,» kirjeldas Tallinna ja Tartuga hästi tuttav Šenderovitš intervjuus venekeelsele Postimehele, millised tunded teda Eestis valdavad.

Venemaa endise presidendi ja praeguse valitsusjuhi Vladimir Putini ühe tuntuma satiiriku sõnul on praegu 20ndates vene noored elanud kogu oma teadliku elu Putini imperialistliku retoorika meelevallas, mistõttu on tekkinud ka arusaam, et Venemaa kaotas endised liiduvabariigid, keda seetõttu tajutakse reeturitena.

Šenderovitši sõnul ei tohi karta olla marginaalne. «Kui marginaasluse all mõista arvulisust, siis marginaalid oleme meie, kes jätkuvalt nõuavad demokraatlikke väärtusi ja juurutamist,» leidis Šenderovitš. «Sellesse tuleb suhtuda normaalselt ja rahulikult. Enamusega jäämine on ohtlik ja see on ajaloo universaalne õppetund,» lisas ta, leides, et kõik inimkonda tabanud katastroofid on leidnud aset enamuse ühehäälsel heakskiidul.

Kell 13 algavat loengu venekeelset ülekannet on võimalik jälgida siit.

Venemaa ja Eesti publikule on Šenderovitš eeskätt tuntud NTV populaarse satiirisaate «Nukud» («Куклы») stsenaristina, lisaks on ta olnud saadete «Kokku» («Итого»), «Eetrihäired» («Помехи в эфире») ja «Tasuta juust» («Бесплатный сыр») saatejuht.

Läbivalt on Šenderovitsi loomingu pilkeobjektiks olnud Venemaa endine president ja praegune peaminister Vladimir Putin.

Kaastöötajana on Šenderovitš praegu ametis sõltumatute raadiojaamade Ehho Moskvõ, Vabadusraadio ja telekanali RTVi juures. Lisaks töötab ta ajakirja «The New Times» kolumnistina ning 2005. aastal kandideeris Moskvas Universitetski ühemandaadiringkonnas sõltumatu kandidaadina riigiduumasse. Vaatamata sellele, et Šenderovitš ei osutunud valituks, kogus ta siiski 19 protsenti ringkonna häältest.

Ta on kirjutanud üle 20 – peamiselt poliitsatiirilise - raamatu.