Briti ajaleht spekuleerib: kas Trump on Putini käpa all? (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA president Donald Trump Helsingis pressikonverentsil.
USA president Donald Trump Helsingis pressikonverentsil. Foto: Chine Nouvelle / Sipa / Scanpix

Briti ajaleht The Guardian pani kokku viiest teemast koosneva nimekirja, mille põhjal hinnata, kuivõrd julges USA president Donald Trump astuda eilsel Helsingi kohtumisel vastu Venemaa presidendile Vladimir Putinile ning jõudis seisukohale, et paratamatult jääb mulje, et Putinil on mingil põhjusel suur mõjuvõim Trumpi üle.

The Guardiani hinnangul läheb Trumpi ja Putini eilne pressikonverents ajalukku kui üks hämmastavamaid seesuguseid üldse.

Trump asus pressikonverentsil Putini poolele ja väitis, et usaldab Vene presidenti rohkem kui oma luureametnikke. Kui tal paluti otsesõnu mõista Venemaa sekkumine USA valimistesse hukka, ei suutnud ta seda teha.

Häkkimine

Tippkohtumise keerukaim osa puudutas demokraatliku partei kirjavahetuse häkkimist ning selle avalikustamist 2016. aastal, et kahjustada presidendikandidaadi Hillary Clintoni mainet. Eriuurija Robert Mueller süüdistas läinud reedel 12 Vene sõjaväe luurajat häkkimise korraldamises ning kirjeldas detailselt, kuidas asi käis.

Trump eile aga ei mõistnud ei rünnakut hukka ega möönnud, et selle taga oli Venemaa.

Väljaandmine

Enne Helsingi tippkohtumist oli suurim küsimus, kas Trump kutsub Venemaad välja andma 12 spiooni, keda Mueller süüdistab häkkimises. Trump seda ei teinud.

Kui teema tuli küsimuste voorus üles, püüdis hoopis Putin süüdistusi tõrjuda ja lubas uurimise osas koguni koostööd teha.

Kompromiteeriv materjal

Pärast seda, kui jaanuaris 2017 tulid avalikuks endise Briti luuraja Christopher Steele’i kogutud materjalid Trumpi suhete kohta Venemaaga, on pidevalt olnud õhus küsimus, kas Moskval on kompromiteerivat materjali, mida nad kasutavad USA presidendi vastu.

Kui Putinilt küsiti selle kohta, siis väitis ta, et ei teadnud, et Trump viibis Moskvas 2013. aasta Miss Universumi konkursi ajal. See väide on aga vale, sest ta oli tollal ääri-veeri teinud plaane Trumpiga kohtuda ja saatis talle kingituse.

Trump väitis, et kui mingi kompromiteeriv materjal oleks olemas, siis oleks see juba välja tulnud.

Kokkumäng

Trump eitas, et tema kampaaniameeskond ja Venemaa oleks teinud presidendivalimiste eel salaja koostööd. «Polnud kellegagi kokku mängida,» lisas Trump. Putin nõustus sellega.

Külla aga möönis Putin, et Trump on talle sobiv president. Putinilt küsiti, kas ta tahtis, et Trump võidaks 2016. aasta valimised: «Jah, ma tahtsin.» Ta põhjendas oma eelistust sellega, et Trump soovis normaliseerida suhteid Venemaaga.

Maailm

Putin loetles avasõnades üles kõik võimalikud rahvusvahelised teemad: relvastuskontrolli, terrorismivastase võitluse, Iraani, Põhja-Korea ja Süüria.

Trumpi nimekiri oli märksa lühem. Ta ei maininud Ukrainat. Vaikis, kui Putin kaitses otsust hõivata Krimm. Ka ei öelnud Trump midagi katse kohta mõrvata närvimürgiga Sergei Skripal ja tema tütar, mis siis et Briti peaminister Theresa May oli talt hiljuti justnimelt seda palunud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles