Läti venelaste erakond soovib teha ajalugu

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koosmeele Keskuse juhtpoliitikud Nils Ušakovs (vasakul) ja Janis Urbanovics.
Koosmeele Keskuse juhtpoliitikud Nils Ušakovs (vasakul) ja Janis Urbanovics. Foto: SCANPIX

Peamiselt Läti venekeelse elanikkonna huve esindav erakond Koosmeele Keskus soovib tänased erakorralised parlamendivalimised võita.

Kunagi varem pole Riias võimul olev Koosmeele Keskus parlamendivalimisi võitnud, kuid viimased arvamusuuringud näitavad ning ka mitmed eksperdid leiavad, et tänavu on neil selleks parim võimalus.

Valimiseelsete uuringute järgi toetab Koosmeele Keskust umbes 21, peaminister Valdis Dombrovskise paremtsentrislikku Ühtust ja ekspresident Valdis Zatlersi Reformierakonda aga umbes 15 protsenti valijaist.

Samas juhivad analüütikud tähelepanu sellele, et isegi kui vasakpoolne valimisliit tänased parlamendivalimised võidaks, on neil väga raske pääseda valitsusse. Eelkõige viidatakse erakonna tihedatele sidemetele Venemaaga ning teiste erakondadega mitte haakuvatele majanduspoliitilistele vaadetele.

1991. aastast alates pole Läti riigi valitsusse pääsenud ükski venelaste partei. 2009. aastal idanaabrite võimupartei Ühtse Venemaaga koostööleppe sõlminud Koosmeele Keskus kaasati mullu koalitsiooniläbirääkimistesse, kuid erimeelsused põhimõttelistes küsimustes jätsid valimisliidu valitsuse ukse taha.

Näiteks nõudis peaminister Valdis Dombrovskis oktoobrikuistel üldvalimistel teise tulemuse saavutanud Koosmeele Keskuselt NSV Liidu okupatsiooni tunnistamist ja seda, et Läti riigikeeleks jääks ainult läti keel.

Samuti tekitas kahe valimisliidu vahel erimeelsusi naturalisatsiooniprotsess ning erinev nägemus Läti välispoliitikast. Nimelt ei toetanud Koosmeele Keskus Afganistani-missiooni ning soovis seal teenivate sõdurite kodumaale toomist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles