Kes saab Läti järgmiseks peaministriks?

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis. Foto: SCANPIX

Uudistevõrk AFP tõi välja kuus kõige tõenäolisemat kandidaati, kellest võib tänaste erakorraliste parlamendivalimiste järel saada Läti uus valitsusjuht.

Valdis Dombrovskis, 40, Ühtsus

2009. aasta märtsis peaministriks saanud Dombrovskis on paremtsentristliku Ühtsuse liider. Kolm Ühtsuse blokki kuuluvat erakonda – Kodanike Liit, Uus Aeg ja Ühiskond Teistsuguse Poliitika Nimel ühinesid sel suvel ka ühiseks erakonnaks. Dombrovksis, keda peetakse turvaliseks, kuid vähekarismaatiliseks liidriks, on pälvinud ka paljude välisriikide toetuse. Tema valimiskampaania on keskendunud eelkõige stabiilsele arengule, mida tema juhitaval valitsusel on õnnestunud rasketes majandusoludes ka saavutada.

Aivars Lembergs, 56, Põllumeeste ja Roheliste Liit

1988. aastal Ventspilsi linnapeaks saanud Lembergsit peetakse Läti mõjukamaks ja rikkamaks inimeseks. Oligarhiks tituleeritud Lembergs on ühtlasi ka võimuliitu kuuluva Roheliste ja Põllumeeste Liidu (Zaļo un Zemnieku savienība - ZZS) liider. Seejuures ei kandideeri Lembergs ise parlamenti, kuid Läti seaduste kohaselt ei pea peaminister osutuma valituks parlamenti.

Läti korruptsiooniraporteid koostav Transparency International Delna on nimetanud Lembergsit lõunanaabrite poliitika kõige pahemaks poisiks, kuna meeri on seostatud nii korruptsiooni kui ka võimu kuritarvitamisega, kuid lisaks ka mitmetes teistes kuritegudes nagu näiteks rahapesus, dokumentide võltsimises. Kuigi Lembergsil on tulnud ette võtta mitu korda ka kohtutee, pole suudetud tema süüd aga kordagi tõestada.

Edmunds Sprūdžs , 31, Zatlersi Reformierakond

Sprūdžs on peaministrikandidaatidest tundmatuim, sest tal puudub varasem poliitiline kogemus. Seejuures on ta kuuest kandidaadist ka kõige noorem. See, et suvel ekspresidendi Valdis Zatlersi eestvedamisel loodud erakond Sprūdžsi  peaministrikandidaadiks nimetas, tuli üllatusena, kuna arvati, et valitsusjuhiks pürgib Zatlers ise. Sprūdžs on varem töötanud IT-konsultandina ja ettevõtjana. Sprūdžsi vastaskandidaadid on talle ette heitnud puudulikku haridust. Kuigi Sprūdžs õpib praegu Šveitsis ja peaks järgmisel aastal omandama ärijuhtimise magistrikraadi, on kriitikud juhtinud tähelepanu, et mehel on endiselt keskharidus. Peaministriks tõustes saaks Sprūdžsist Läti noorim peaminister.

Nils Ušakovs, 35 ja Jānis Urbanovičs, 52, mõlemad Koosmeele Keskus

Peamiselt venekeelse elanikkonna huve esindav Koosmeele Keskus tegi Läti poliitikas tavatu sammu ja nimetas kaks peaministrikandidaati. Ušakovs on endine ajakirjanik ja praegune Riia linnapea. Kauaaegne parlamendisaadik Urbanovičs aga tõeline veteranpoliitik, kes on kuulunud seimi kuude koosseisu. Möödunud aastal oli vasakpoolse valimisbloki peaministrikandidaadiks just tema. Urbanovičs on välja andnud ka raamatu «Tuleviku mustand», kus ta muu hulgas eitab Läti okupeerimist, leides, et seda kasutatakse varjamaks häbi, et Läti autoritaarne riigipea andis riigi NSV Liidule ilma ühegi lasuta.

Ainārs Šlesers, 41, Šlesersi Reformierakond

Läti Esimese Erakonna/Läti Tee (LEP/LT) liider tegi suvel üllatava sammu, kui otsustas Zatlersi eeskujul muuta erakonna nime, mis nüüd kannab nimetust Šlesersi Reformierakond (LEP/LT). Siiski arvatakse, et edu see parteile parlamendivalimistel ei too ja mõnede arvamusuuringute järgi võib erakond üldse seimist välja jääda. Šlesersi sõnul on nimevahetus aga väljakutse nii valijatele kui ka ekspresidendile, kes suvel nimetas Šlesersit üheks Läti kolmest oligarhiks.

Ühtlasi vastutab Šlesers kaudselt ka selle eest, et Lätis toimuvad täna erakorralised valimised. Nimelt sai suvel toimunud ja parlamendi laialisaatmisotsusega päädinud rahvahääletuse ajendiks asjaolu, et parlamendisaadikud ei lubanud Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) töötajatel läbi otsida parlamendisaadiku Šlesersi kodu. Seepeale kasutas ekspresident Zatlers võimalust algatada parlamendi laialisaatmine. KNAB kahtlustab, et Šlesers sai nii lennukompaniilt Air Baltic kui ka teisteltki ettevõtetelt ebaseaduslikult traha, mis kulutati tema erakonna valimiskampaaniale.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles