/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2011/09/18/756396t1h6c1f.jpg)
Ajakirjanik Kalle Muuli juhtis tähelepanu, et keegi ei tea Läti eelmise presidendi Valdis Zatlersi reformiparteist suurt midagi ja seda erakonda võib tulevikus ees oodata Res Publicale sarnane saatus.
Muuli: kas Zatlersi reformiparteid võib oodata Res Publica saatus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esmapilgul võib öelda, et Zatlersi eesmärk on täitunud: kolmest oligarhist ja nende erakonnast nüüd vaid üks – Aivars Lembergs ja tema erakond, Roheliste ja Talupoegade Liit seimis alles,» rääkis ajakirjanik Anvar Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«Zatlersist oli see julge käik raskestiennustatavate tagajärgedega, aga tänaseks on see andnud Lätile lootuse,» lisas ta.
«Ühest küljest, jah, võib vaadata, et Zatlersi plaaniga läks maru hästi, teisalt jälle ametisoleva peaminister Valdis Dombrovskise partei kaotas päris kõvasti hääli,» leidis Muuli.
«Keegi ei tea, millised valitsusläbirääkimised saavad olema. Kuidas läheb Zatlersi reformierakonnal tulevikus, kas läheb sarnaselt meie Res Publicale, et tullakse suure pauguga ja edasi hakkavad juhtuma kummalised arengud?» küsis Muuli.
«Loogiline oleks koalitsioon Zatlersi-Dombrovskise-rahvuslaste vahel, see oleks piisava enamusega ning teatud ideoloogilised positsioonid oleksid üsna sarnased. Kui kõik koostöövälistused paika peavad, on läbirääkimiste mänguruum üsna selgete piiridega,» rääkis Samost.
«Tänu sellele, et Zatlers ise peaministriks ei pürgi, on šansid, et Dombrovskis jätkab selles ametis, päris tugevad, aga eks see kõik on ebaselge veel,» sõnas Samost.
«Lätil on ees kaks suurt väljakutset: kui see koalitsioon tekib, peab ta suutma oluliselt pikemalt koos püsida, kui seni on Lätis tavaks olnud. Läti valijate usaldamatuse põhjus poliitikute ja riigiinstitutsioonide vastu tervikuna ongi tulnud sellest, et erakonnad või nende nimed on tihti vahetnud. Inimestel pole tekkinud võimalust hinnata, kuivõrd lubadusi on valimistsükli jooksul täidetud,» selgitas Samost.
«Tuleb teha raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid viisil, et inimesed nende põhjendustest aru saaksid. Kui need ülesanded Lätil ei õnnestu, näeme järgmistel valimistel jälle uute nimedega jõudusid, mis suurendavad usalduslõhet Lätis,» uskus Samost.