Briti professor paljastas ilmakuulsa Bayeux' vaiba tiirase olemuse

Detail maailmakuulsast Bayeux' vaibast.

FOTO: akg-images/Scanpix

Bayeux' vaip on üks maailma ajaloo kuulsamaid dokumente, jutustades normannide vallutusretke lugu Inglismaale 1066. aastal ja kujutades eelkõige Hastingsi lahingut sama aasta 14. oktoobril. Kogu senine vaipa puudutanud uurimistöö ja selle kohta kirjutatud teaduskirjandus on aga vaadanud mööda ühest faktist: nimelt on vaibal kujutatud kokku 93 peenist.

Esimese teadlasena võttis nüüd Oxfordi ülikooli keskaja ajaloo professor George Garnett enda kanda kõigi vaipa kootud peeniste kokkulugemise.

«Bayeux' vaip suudab tekitada tänapäeva ajaloolastes igat sorti kinnisideid. Üks neist on piltide ülelugemine. Nii on väidetud, et vaibal on 626 inimest, 190 hobust, 35 koera, 37 puud, 32 laeva, 33 hoonet jne,» selgitas Garnett oma ettevõtmist BBC ajalooajakirjale. «Minu teada pole keegi seni peeniseid üle lugenud.»

Küll on ajaloolase sõnu peenistele varem tähelepanu pööratud, sest inimeste omi on süstemaatiliselt vaibalt eemaldatud ning hobuste omi vastavalt viktoriaanlikele normidele kahandatud, kui 1885. aastal tegid Inglismaa tikkijad kogu vaibast koopia.

Bayeux' vaip on välja pandnud Bayeux' raekojas.

FOTO: STEPHANE MAURICE / AFP / Scanpix

Bayeux' vaip on 68 meetrit pikk ja 46 sentimeetrit kõrge. Kogu pikkuse ulatuses on sellele tikitud 88 hobusepeenist ja viis mehe oma.

«Minu arvutuste kohaselt on originaalvaiba säilinud osal 93 peenist. Neli neist on meeste küljes ja viies tundub olevat sõduri laiba küljes stseeni all servas, mis kujutab Hastingsi lahingu lõppu,» kirjeldas Garnett.

«Peeniste üle arvestuse pidamine paljastab vaiba autori seni tähelepanuta jäänud sundmõtte tema enda meheaust,» lausus ajaloolane. «Ma ütlen seda seepärast, et selline asi on tuttav igaühele, kes on kasvõi lühikest aega käinud poistekoolis.»

Juuli algul teatati, et algselt Inglismaal valmistatud Bayeux' vaip jõuab vastavalt Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa leppele aastal 2022 laenuna tagasi kodumaale. 

Tagasi üles