Seimi pürginud politoloogid usuvad läti ja vene erakondade lõhe kadumisse poliitikas

Politoloog Veiko Spolitis. Foto: Toomas Huik

Lõhe läti ja vene erakondade vahel, mis on Läti poliitikat pärast taasiseseisvumist pidevalt iseloomustanud, hakkab kaduma, arvasid politoloogid Viktor Makarov ja Veiko Spolitis, kes vahetasid neil valimistel esimest korda arvustaja rolli saadikukandidaadi oma vastu.

Makarov on üks neist, kes tuli poliitikasse suvel moodustatud Zatlersi Reformierakonna kaudu. «Ma teadsin mõningaid inimesi, kes selle partei programmiga tööd tegid. Nad küsisid, kas olen huvitatud ja ütlesin «jah»,» selgitas ta.

Makarov on venelasest naturaliseeritud Läti kodanik, kes enne poliitikasse tulekut uuris ühiskonnateadlasena rahvus- ja seksuaalvähemuste olukorda Lätis. Ta soovib enda sõnul ehitada silla lätlastest ja mittelätlastest kodanike vahele.

Makarovi hinnangul kattuvad lätlaste ja lätivenelaste väärtused enamikus teemades peale rahvusküsimuse. «Läti poliitilises süsteemis pole veel tekkinud tervet poliitilist spektrumit, mis ei oleks jagunenud lätlaste ja venelaste vahel,» tunnistas ta. «Aga ma arvan, et see on tekkimas. Me näeme järk-järgult aina enam venelasi vaatamas parteide poole, mis pole otseselt nende jaoks mõeldud.»

Ta loodab, et umbes kahe valimistsükliga jõuab Läti parteisüsteemini, mille keskel on nii vene kui läti valijaile sobivad parteid ning vaid servades erakonnad, mis on selgelt ainult lätlastele või venelastele orienteeritud.
Ema poolt eesti sugu, kuid isa poolt vereõigusega Läti kodakondsust omav Riia Stradinši ülikooli politoloogiaõppejõud Veiko Spolitis astus 2008. aastal parteisse Ühiskond Teistsuguse Poliitika Eest.

Tõuke selleks sai ta 2006. aasta parlamendivalimistel kahe nn oligarhipartei – Andris Šķēle Rahvaerakonna ja Ainārs Šlesersi Läti Esimese Partei / Läti Tee – rahastuse ümber toimunust. «Nähes, kuidas see liit lihtsalt kaaperdas riiki, sain aru, et politoloogina ei saa kõrval seista, tuleb hakata tööle, et riik ei kaoks,» lausus Spolitis.

Mullustel valimistel ta veel ei osalenud, sest oli ametis doktoritöö lõpetamisega. Kui president Zatlers aga tänavu 28. mail otsustas parlamendi laiali saata, leidis Spolitis, et aeg on küps seimi kandideerida. Ning tegi seda nüüdseks Ühtsuseks liitunud koduerakonna nimekirjas.

Spolitis näeb seekordseid valimisi kui nullpunkti pärast 1990ndaid, kus ehitatakse üles uus parteisüsteem. «Parteipoliitika on ümbertegemisel ja loodame, et sellega lõpeb ka poliitilist kultuuri mürgitanud etniline jaotus parempoolsetesse lätikeelsetesse ja vasakpoolsetesse venekeelsetesse parteidesse,» loodab ta.

Eile hommikul Läti Instituudis esmaseid valimistulemusi kommenteerinud analüütik Ieva Strode aga tõdes, et rahvuspõhine hääletus oli veel vähemalt sel korral selgelt alles. «Venekeelne elanikkond valis Koosmeele Keskust ning lätlased, nagu alati, valisid Ühtsust, rahvuslasi ja nii edasi,» nentis ta. (PM)