Eesti laste arv Helsingi lähiümbruse koolides suureneb kiiresti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Koolilapsed vahetunnis
Koolilapsed vahetunnis Foto: SCANPIX

Eesti laste arv Soome koolides suureneb hoogsalt eelkõige pealinna Helsingi lähiümbruses, näiteks Vantaas on sada Eestist tulnud õpilast enam kui eelmisel kevadel.

Vantaa haridusjuht Eero Väätäinen rääkis YLE uudistele, et kokku ulatub eestlastest koolilaste arv 400ni.

«Saime üllatuse osaliseks, kui hakkasime kevadel õppeplaane tegema. Igal nädalal tuleb lapsi juurde. Näiteks juba ainuüksi eelmisel nädalal sai üks õpetaja kuus eesti keelt kõnelevat last juurde,» rääkis Väätäinen.

Sarnane ilming on hakanud silma ka Helsingis. Lisaks soomekeelsele ka eestikeelset haridust pakkuvasse Latokartanoni põhikooli saabus sügisel varasest enam sooviavaldusi.

Vantaas oletatakse, et sisserändelaine taga on olukord majanduses. Väätäinen rääkis, et temani jõudnud kuulduste järgi on mitmed lapsevanemad põhjendanud Eestist lahkumist inflatsiooniga.

Enam kui kümme aastat Eestist pärit lapsi õpetav Ülle Pöör oletab, et toimuv on seotud töökohtade nappusega Eestis.

Välismaalastest laste arvu suurenemine tähendab lisasurvet keeleõppele. Vabatahtlikku emakeele õpetamist viib läbi 70 protsenti valdadest. Riik toetab seda mahus, mis katab neli viiendikku kuludest. Ülejäänu peab kinni maksma vald.

Eero Väätäineni sõnul on riik arvutanud kokku, et emakeele tund maksab 25 eurot, kuid tegelikkuses on kulud palju suuremad.

Värskes eelarvekavas ei nähtud ette riigipoolse osa suurendamist emakeele õpetamiseks.

Soome koolides pakutakse soovijatele õpet kokku 50 võõrkeeles.

Tagasi üles