Politoloog ja Läti asekaitseminister Veiko Spolitis leidis, et uue koalitsiooni moodustamisel saavad peamiseks majandusküsimused, mistõttu ta pigem ei usu Koosmeele Keskuse pääsu valitsusse.
Spolitis: Läti koalitsiooni moodustamisel saavad määravaks majandusküsimused
19. september 2011, 22:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üleöö uut poliitilist kultuuri ei sünni, uue koalitsiooni kvaliteedist saame teada, kas uut poliitilist kultuuri on põhjust oodata,» rääkis Spolitis ETV saates «Välisilm».
«Eeldused oligarhideta poliitilise kultuuri väljakujunemiseks on olemas, sest kes oleks osanud veel poole aasta eest oodata, et Aivars Lembergs istub sügaval opositsioonis?» küsis ta.
«Praegu toimuvatel koalitsiooniläbirääkimistel räägitakse tõesti läbi kõigiga, kuid tundub, et isamaalastega on tekkinud mingi tõrge, tundub, et neil kahel: Koosmeele Keskusel ja isamaalastel oleks küll keeruline kokku leppida,» rääkis ajakirjanik Ragnar Kond.
«Loodan, et oligarhidest vabanemise tase jõuaks ka tavainimeseni, et oligarhid kaoksid ka ametiasutustest, näiteks Riia Sadamast, millega siin Eesti ettevõtjatelgi on probleeme olnud,» meenutas Kond.
«Valdis Zatlersi reformipartei, peaminister Valdis Dombrovskise Ühtsus ja rahvuslikud jõud moodustaksid majanduslikult-maailmavaateliselt selge koalitsiooni,» nentis ka Spolitis.
«Kas Ühtsus ja isamaalased ei saa äkki omavahel läbi, kas see ei või seda varianti nurja ajada? Ka varem on isamaalastega probleeme olnud,» meenutas Ragnar Kond.
«On osa poliitikuid, kes oma leiba on teeninud just vastasseisu rõhutamisega,» ütles Spolitis.
«Zatlersi erakond tahab reforme läbi viia: eelkõige on jutt haldussuutlikkuse loomisest ja haridussüsteemi keisrilõikest - Zatlersi, Ühtsuse ja rahvuslaste koalitsioon suudaks selle kõige paremini läbi suruda,» oli Spolitis veendunud.
«Samas on Zatlersil vaja suurt koalitsiooni, kuna tahab osa poliitikute sõnul konstitutsioonilisi muutusi, tahab presidendi otsevalimist, et juba rahva valituna presidendiametisse naasta,» rääkis Spolitis. «Ja selleks, et saaks konstitutsioonilisi muutusi läbi viia, oleks vaja suurt koalitsiooni ja sinna ka Koosmeele Keskust.»
«Aga ma arvan, et määravaks koalitsiooni moodustamisel saavad olema majandusküsimused, mistõttu Koosmeele Keskus ilmselt jääb kõrvale,» nentis ta.