Vene meedia: Helsingi tippkohtumine ilma kohustusteta (17)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
USA president Donald Trump, esileedi Melania Trump, Vene president Vladimir Putin.
USA president Donald Trump, esileedi Melania Trump, Vene president Vladimir Putin. Foto: Alexei Nikolsky / AP/Scanpix

Venemaa peamised meediakanalid arutavad põhjalikult Vladimir Putini ja Donald Trumpi kohtumise tulemusi.

«Helsingi tippkohtumine võib kujuneda Venemaa-USA suhete taassünni punktiks,» kirjutab Izvestija. Kommersant avaldas sellel teemal artikli pealkirja all «Rahumeelsed vastuolud». Ajaleht RBK keskendab tähelepanu praktilistele tulemustele, mille presidendid saavutasid Süüria suunal. Aga portaal Meduza tegi reportaaži «Kuidas Vladimir Putin ja Donald Trump kohtusid Helsingis – ja ei otsustanud midagi», vahendab Rus.Postimees.

Helsingi tippkohtumine taastas Venemaa ja USA dialoogi kõrgemal tasemel, kuid garantiid selle edukaks jätkumiseks pole, leiab ajaleht Vedomosti.

Toimus kahepoolsete suhete ja kõrgema taseme dialoogi taastumine, tõenäoliselt kohtumised ja telefonikonsultatsioonid eeloleval aastal märgatavalt sagenevad, leiab sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste uuringute instituudi juht Dmitri Badovski, kelle arvamuse toob ära Vedomosti. «Mõlemad presidendid hakkasid nägema teineteist kui parntereid pikaajalises perspektiivis – Putin valiti just äsja uueks kuue aasta pikkuseks perioodiks ametisse, aga Trump on valmis ning omab üsna häid võimalusi, et kandideerida teiseks ametiajaks 2020. aastal ning töötada samuti kuni 2024. aastani.»

Kõige tähtsam on, et algas dialoog ning mõlemad pooled demonstreerisid püüdlust konstruktiivsele koostööle, arvab Jevgeni Mintšenko.

Ajakirja Rossija v Globalnoi Politike toimetaja Fjodor Lukjanovi arvates on kõneluste tulemus ettearvatav: on kaks suunda, kus toimus lähenemine. «Süüria, kus ilmselgelt on konkreetsus, ja strateegilise stabiilsuse küsimused. Kuid pressikonverentsil paistis Trump üsna kahvatu, aga see tähendab, et kodus võidakse ta «pulbriks teha ning süüdistada kokkumängus Venemaaga». Pole selge, kuidas ta käitub sellises olukorras ja ei saa välistada, et ta peab paremaks loobuda dialoogist Venemaaga, pakub ekspert.

Vladimir Putini ja Donald Trumpi esimese täiemõõtmelise kohtumise peamiseks täitunud lootuseks osutus suurte üllatuste puudumine, kirjutab Vedomosti oma kommentaaris sellel teemal. «Presidendid ei asetanud teineteist provokatiivsete ideedega ebamugavasse olukorda,/…/ vaid vastupidi, hoolikalt mängisid teineteisele eriti teravatel hetkedel kaasa. «See ei meenuta suurepärase sõpruse algust, samas ei andnud ka põhjust uueks suhete teravnemiseks,» leiab väljaanne.

Vedomosti märgib, et kohtumise tulemusena ei sidunud Putin ja Trump end ühegi kohustusega – ei suuliste ning seda enam mitte kirjalikega, kuid ajalehe hinnangul sobib see mõlemale: Ameerika presidendile tähendab kokkulepete ja kohustuste, kasvõi kõige laialivalguvamate, puudumine väiksemat riski sattuda kodus intensiivsete kontaktide pärast toskilise Moskvaga kriitika alla. Putinile aga on see märk sellest, et Moskva ei teinud Washingtonile mingeid järeleandmisi.

Tagasi üles