/nginx/o/2008/07/23/59303t1h37d5.jpg)
USA presidendiks valitud Barack Obama kavatseb meedia andmetel pakkuda Iisraelile strateegilist lepingut, et tõrjuda igasugused tuumarünnakud, mida võiks juudiriigi vastu ette võtta Iraan.
Obama võib pakkuda Iisraelile tuumakatust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
kirjutas täna anonüümsele allikale Obama lähikonnast viidates, et uus administratsioon pakub oma lähedasele liitlasele Lähis-Idas nn tuumavihmavarju islamivabariigi vastu, vahendas
.
Iraanile soovitakse allika sõnul teada anda, et iga tuumalöögi eest, mis Iisraeli pihta suunatakse, ootaks riiki valus kättemaks. USA suursaatkonnalt ajalehe väidete peale mingit kommentaari veel polnud. Iisraeli valitsuse üks ametnik aga märkis, et sellistesse segase taustaga spekulatsioonidesse seal ei laskuta.
Samasugust ideed on aga varem avalikult pooldanud ka uueks riigisekretäriks tõusev Hillary Rodham Clinton, kelle arvates võiks see laieneda ka näiteks Saudi Araabiale ja Pärsia lahe riikidele, kui nood loobuvad tuumaambitsioonidest.
Haaretzi allika kinnitusel kaasneks uue strateegilise julgeolekupaktiga ka Iisraeli raketitõrjevõimekuse parandamine. Bushi administratsioon on selles suunas juba samme astunud, rajades Negevi kõrbesse eelhoiatussüsteemi.
Iisraelile tuumavihmavarju pakkumine tähendaks aga ka seda, et Washington hakkab leppima Iraani kui võimaliku tuumarelva omava riigiga, mille vastu on nii Iisrael kui ka USA praegune vabariiklik valitsus.
Obama on juba korduvalt näidanud üles valmisolekut pidada Teheraniga kõnelusi ja lubab pakkuda islamivabariigile majanduslikke erguteid, et veenda seda kardetud tuumarelva arendamisest loobuma.
Luureallikate kinnitusel on aga uraani rikastamise käivitamisega ületatud seal piir, kust tagasi minna pole enam võimalik ning küsimus on praegu vaid Iraani juhtkonna heas tahtes, kas soovitakse rahvusvahelise üldsusega diplomaatilisel tasandil kokku leppida ja pommist loobuda.
Teheran eitab siiski jätkuvalt, et riigis edendataval tuumaprogrammil oleks tsiviileesmärkide kõrval ka sõjalisi sihte. Samal ajal tekitab sealt pidevalt kostuv juudivastane retoorika paljudes kartusi, et Iisrael võiks korraldada kindluse mõttes islamivabariigi vastu ennetavaid rünnakuid, märkis Reuters.
USA tuumavihmavari võiks sellise ühepoolse sõjalise aktsiooni ulatust piirata. Samasugune tuumavihmavari on loodud näiteks ka Euroopale ja Jaapanile. Iisrael ise on laialt levinud arvamuse kohaselt ainuke tuumarelva omav riik Lähis-Idas, ehkki ametlikult pole seda kunagi tunnistatud.
Uue strateegilise pakti sõlmimisest spekuleeriti juba paari aasta eest, kui president George W. Bush ütles intervjuus Reutersile seoses Iraani ähvardustega, et tema riik «läheks Iisraeli kaitsma».
Iisraeli riigi rajamise üheks põhialuseks holokausti järel oli aga omal ajal just lubadus, et edaspidi hakkavad juudid ise oma kaitsmise eest hoolitsema. Formaalselt selle ülesande teisele riigile usaldamine võiks seega tekitada tõsise usalduskriisi sealse valitsuse vastu.