/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/09/22/762906t1h78fd.jpg)
Euroopa Komisjoni esitas teisipäeval kõrghariduse ajakohastamise strateegia, milles on seatud eesmärk, et selle kümnendi lõpuks on Euroopas 40 protsendil noortest kõrgharidus.
Euroopa Komisjon tahab tõsta kõrgharidusega noorte arvu 40 protsendini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Strateegias on välja toodud prioriteetsed valdkonnad, kus Euroopa Liidu (EL) riikidel tuleb vaeva näha ühiste hariduseesmärkide saavutamisel, samuti on esitatud tegutsemisviisid, mille kaudu EL saab toetada riikide ajakohastamispoliitikat, selgub Euroopa Komisjoni strateegia tutvustusest.
Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud eri tüüpi kõrgemate õppeasutuste ja üliõpilaste arv, samal ajal ei ole aga rahastamine, juhtimisstruktuurid ja õppekavad alati suutnud selle arengutendentsiga sammu pidada.
Kõrgharidussüsteem ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul piisavalt edukas, et tagada Euroopale nõutav hulk inimesi, kellel on töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks vajalikud oskused, ning maailma mastaabis investeerivad Euroopa konkurendid, eelkõige kiirelt areneva majandusega riigid, üha enam kõrgharidusse.
Esiteks soovitakse reformiga suurendada koolilõpetajate arvu, kaasata suurem hulk eri ühiskonnarühmi kõrgharidusse ning vähendada stuudiumi lõpetamata jätjate arvu.
Eesmärgiks on ka kõrghariduse kvaliteedi tõstmine ja hariduse asjakohasemaks muutmine, et õppekavad vastaksid inimeste, tööturu ja tulevase karjääri vajadustele ning õpetamise ja teadustööalase pädevuse stimuleerimine ja tunnustamine. Reformiga loodaks üliõpilastele paremad välismaised täiendõppe- või koolitusvõimalused ning soodustataks kõrghariduse tulemuslikkuse suurendamiseks vajalikku riikidevahelist koostööd.
Reform tagaks ka piisavad rahastamisvahendid, mis suurendaksid kõrghariduse juhtimise autonoomiat ja investeerimist tööturu vajadustele vastava kvaliteediga haridusse.
Euroopa Komisjoni hinnangul seab nii mõnigi ELi riik esikohale kõrgharidussüsteemi ajakohastamise, ent samas kasutatakse endiselt liiga vähe ära kõrgharidusasutuste potentsiaali Euroopa heaolu tagamisel ja laialdasema ühiskondliku rolli täitmisel.
Seepärast on haridusküsimused keskseks teemaks Euroopa 2020. aasta strateegias, milles on seatud eesmärk, et selle kümnendi lõpuks on Euroopas 40 protsendil noortel kõrgharidus. 2010. aastal oli see näitaja 33,6 protsenti.