/nginx/o/2018/07/18/10896611t1h14ff.jpg)
Serbia ja Kosovo presidendid kohtuvad täna Brüsselis, et arutada territoriaalse konflikti lahendamist.
Serbia ja Kosovo presidendid peavad kõnelusi Brüsselis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosovo oli varasemalt osa Serbiast, kuid rohkem kui 90 protsenti riigi elanikkonnast on etnilised albaanlased. 2008. aastal kuulutas Kosovo välja iseseisvuse. Serbia peab seda sammu ebaseaduslikuks.
Euroopa Liit on järjepanu üleval hoidnud mitmepoolseid kõnelesi, mis on arvestataval määral parandanud Serbia ja Kosovo suhteid. Kuid viimasel ajal on kõneluste hoog ja toetus raugenud.
Ilma kahepoolse õigluslikult siduva leppeta pole kummalgi riigil võimalik liituda Euroopa Liiduga. Brüsseli ametnikud on öelnud, et nad soovivad lepet näha juba aasta pärast.
Siiamaani on Serbia öelnud, et nende punane joon on Kosovo tunnustamine riigina: seda nad ei saa teha. Kosovo on vastukaaluks öelnud, et ei lepi mitte milelgi vähemaga.
Seni on konflikt tundunud lahendamatu, kuid viimased arengud Kreeka ja Makedoonia nimetüli küsimuses on andnud uut lootust. «See annab meile uut hoogu,» ütles Kosovo ametnik.