Balti Assamblee muudab põhikirja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Laine Randjärv
Laine Randjärv Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Balti riikide parlamentide ühenduse Balti Assamblee presiidiumi istungil otsustati üksmeelselt teha muudatusi Balti Assamblee põhikirja, et rahvusdelegatsioonide moodustamise uus
printsiip seoks delegatsioonide liikmelisuse nüüd parlamendikomisjonide liikmelisusega.

Täna toimus Viljandis Balti Assamblee presiidiumi istung, kus Balti Assamblee presidendi ja Eesti delegatsiooni juhi Laine Randjärve ettepanekul arutati assamblee uuendamist, teatas riigikogu pressiesindaja.

Koos Läti ja Leedu delegatsioonide juhtidega arutati muudatuste vajadust ning otsustati üksmeelselt teha muudatusi assamblee põhikirja, et rahvusdelegatsioonide moodustamise uus printsiip seoks delegatsioonide liikmelisuse nüüd parlamendikomisjonide liikmelisusega. Sellest uuest põhimõttest lähtuvalt vaadatakse läbi delegatsioonide koosseis ja vajadusel viiakse sisse muudatused.

Randjärv tegi ka rea ettepanekuid komisjonide töövaldkondade laiendamise osas ja pidas samuti vajalikuks muuta mõnede komisjonide nimetusi. Lepiti kokku, et endine õiguskomisjon hakkab nüüdsest tegelema sisejulgeoleku küsimustega, kaasa arvatud migratsioon, organiseeritud kuritegevus ja salakaubavedu. Energiaküsimustega tegelemine liideti majanduskomisjoni kompetentsi, mis samuti hakkab senisest enam tegelema innovaatika valdkonnaga. Keskkonnakomisjoni töövaldkond hõlmab nüüdsest enam põllumajandus- ja metsanduspoliitikat.

Presiidium arutas ka 2012. aasta prioriteete ning otsustas juhtida Balti Ministrite Nõukogu tähelepanu sellele, et tuleval aastal peaks enam keskenduma kõiki Balti riike hõlmavate, regionaalse tähtsusega projektidega tegelemisele, millega kaasneks ühisrahastamise taotlemine ELi struktuurifondidest.

«Balti Assamblee ülesanne on ühiste ideede ja eesmärkide abil võimalikult ratsionaalselt leida võimalusi Euroopa struktuurifondide kasutamiseks Eesti, Läti ja Leedu ühistes huvides, olgu siis tegemist kas ühise inforuumi loomisega või innovaatiliste projektide elluviimisega,» ütles Randjärv.

Arutati ka Balti Assamblee 20. aastapäeva tähistamise ning Balti Assamblee 30. istungjärgu ja 17. Balti Nõukoguga seotud ürituste korraldamist Tallinnas 24.-25. novembril.

Tagasi üles