Kreeka minister põhjustas pankrotipaanika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka valitsus üritas eile palavikuliselt rahustada investoreid – pärast seda, kui avalikkuse ette jõudsid rahandusministri poolt oma partei parlamentääridele lausutud sõnad, et Ateena «parim» valik oleks pankrot, mille käigus kreeditorid kaotaksid poole oma rahast.
Ajalehe Ta Nea andmetel ütles Evangelos Venizelos sotsialistidest rahvaesindajatele, et korrakohane pankrot 50-protsendilise allahindlusega võlgadelt oleks kolmest allesjäänud stsenaariumist parim.
«Meil endal seda paluda oleks väga ohtlik. Selleks on vaja paljude koordineeritud jõupingutust,» tsiteeris ajaleht rahandusministrit.
Venizelos kiirustas kuulutama, et Kreeka on pühendunud EL-IMFi 110 miljardi eurose päästeprogrammi tingimuste täitmisele, kuna Ateena peamine börsiindeks kukkus pärast ajalehe sõnumit enam kui 4 protsenti.
«Kõik muud arutelud, kuulujutud, kommentaarid, stsenaariumid, mis viivad meie tähelepanu eemale sellelt keskselt eesmärgilt ja Kreeka poliitiliselt kohustuselt... ei tule kasuks meie ühise Euroopa ülesande lahendamisele,» ütles ta.
Rahandusministri kõrvale astus peaminister George Papandreou, kes ütles sotsialistidest parlamendiliikmetele, et Ateena «on otsustanud» päästepaketi tingimusi «rakendada».
Ateenast kostvad segased sõnumid tulid pärast seda, kui Hollandi keskpanga presidendist sai esimene Euroopa Keskpanga 23-liikmelise nõukogu liige, kes avalikult Kreeka pankroti teema üles võttis.
«Kõik üritavad seda vältida, kuid ma kahtlen täna [Kreeka] pankrotist pääsemises rohkem kui paar kuud tagasi,» ütles Klaas Knot.
Euroopa Keskpank eeldab siiani ametlikult, et Kreeka rakendab rahvusvahelise abipaketi tingimusi. Euroopa ametnikud on aga hakanud avalikult mainima võimalust, et «21. juuli diili» tingimused tuleb uuesti läbi rääkida või ümber teha.
«Tuleb vaadata, kas see, mida juulis ette kujutati, on tänaste arengute valguses ikka jätkusuutlik,» ütles eile hommikul Washingtonis Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble, lisades siiski, et «praegusel otsustaval hetkel oleks vale antud teemal spekuleerida».
Kreeka on kiirendanud eelarvekärpeid, võtnud sihikule pensionid ja riigiteenistujate palgad, ning üritab rahuldada 110 miljardi paketi tingimusi, et sealt oktoobris järgmine rahasumma kätte saada.
Reaalses elus ei pruugi tavalised kreeklased valu taluda, valitsus ei pruugi aga rahva raevuga toime tulla.
Venizelose ütlustest võib välja lugeda, et valitsus kõnnib praegu nööri mööda, mis on tõmmatud väga kõrgele: ühelt poolt tuleb veenda sotsialiste parlamendis uut karmi kasinust heaks kiitma, teiselt poolt kestab majanduslangus kolmandat aastat järgemööda ja lõppu ei paista kusagilt.
Ametlikel andmetel on nüüd ilma tööta 800 000 kreeklast, viimase aastaga on lisandunud enam kui 200 000 töötut. 15-29 aastastest kreeklastest on töötud üks kolmandik, parimais tööaastais 30-44 aasta vanuste kodanike töötusmäär on kerkinud ligi 15 protsendini.
Frustratsiooni õhkub ka neist, kes tööl käivad.
49-aastane kinnisvaraagent George ütles, et kuigi valitsus on tõotanud koondada 30 000 avaliku sektori töötajat, näib poliitika ikka olevat suunatud riigisektori eelistamisele erasektori arvelt.
«Kõik alates veest kuni elektri ja telefonikõnedeni on käibemaksu tõusu tõttu kallimaks läinud,» ütles ta. Ta lisas, et uus varamaks annab talle uue hoobi.
Märgina sellest, et üha suurem hulk inimesi poliitilise süsteemi ja maksude peale viha kannab, tõotab 54-aastane supermarketi müüja Andreas P, et tema seda uut varamaksu maksta ei kavatse – protestiks selle vastu, kuidas avaliku sektorite töötajate hulk aina kasvab.
«Minu isal oli meie külas Lamia lähistel omal ajal kohvik, 1980. aastatel, ja tema teadis, et 400 külaelanikust olid vaid neli riigi palgal,» ütleb ta.
«Aga nüüd, kui ma augustis koduküla kaemas käisin, üritasin ma huvi pärast üles lugeda, kui pajud avaliku sektori hingekirjas on. Teate, mis ma avastasin? Üle 200 inimese on riigitööl. Kuidas saab meil iial elu paremaks minna, kui on nii palju riigitöötajaid, kes midagi ei tooda? Öelge mulle nüüd üks hea põhjus, miks ma peaksin veel rohkem maksu maksma!»
Copyright The Financial Times Limited 2011.