Moskva: Vene luureagent vahistati riigipeade tippkohtumise kahjustamiseks (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maria Butina vahistati Ameerika Ühendriikides möödunud laupäeval.
Maria Butina vahistati Ameerika Ühendriikides möödunud laupäeval. Foto: Handout / Reuters / Scanpix

Moskva taunis laupäeval aset leidnud Vene kodaniku vahistamist Ühendriikides riigi poliitika mõjutamiskatse eest, öeldes, et selle eesmärk oli kahjustada USA ja Vene riigijuhtide kohtumise positiivseid tulemusi.

«See juhtus ilmse ülesandega viia miinimumini sel nädalal peetud tippkohtumise positiivne mõju,» lausus Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ajakirjanikele viidates esmaspäeval Helsingis toimunud USA presidendi Donald Trumpi ja Vene riigipea Vladimir Putini esimesele kahepoolsele kohtumisele.

Tema sõnul rakendab Venemaa kõiki võimalikke meetmeid USA-s vahistatud Maria Butina õiguste ja huvide kaitsmiseks ning Vene saatkond Washingtonis taotleb konsulaarjuurdepääsu.

«Omalt poolt rakendame kõiki võimalikke meetmeid Vene kodaniku seaduslike õiguste ja huvide kaitsmiseks. Venemaa Washingtoni saatkond on võtnud ühendust USA võimudega, taotledes konsuli kohtumist Butinaga. Meile tuleb see kohtumine võimaldada,» sõnas Zahharova.

USA föderaalvõimud vahistasid laupäeval 29-aastase venelanna Maria Butina süüdistatuna vandenõus imbuda USA poliitilistesse organisatsioonidesse, et mõjutada poliitikat.

Talle esitati süüdistus vandenõus tegutseda Venemaa agendina, arendades suhteid USA isikutega ja imbudes organisatsioonides, millel on mõju Ameerika poliitikas, märgiti ministeeriumi avalduses.

Kohtu paberitest selgus, et Butina tegutses aastail 2015-2017 ühe Vene ametniku juhtnööride järgi ja rikkus Ühendriikide võime sellest teavitamata jättes seadust.

Justiitsministeeriumi sõnul püüdsid Butina ja Vene ametnik arendada suhteid USA poliitikutega salajase sidekanali loomiseks, mida Venemaa saaks kasutada USA otsustusprotsessi juurde pääsemiseks.

Prokuröride sõnul on USA selle Vene ametniku suhtes kehtestanud sanktsioonid.

Zahharova sõnul paistavad sellised alusetud süüdistused meie kaasmaalase kohta lihtsalt veidrad. Ta ütles ajakirjanikele, et Butina oli elanud Ühendriikides avalikult pikka aega ja ei varjanud end kellegi eest.

«On jäänud mulje, et FBI viib lihtsalt ellu selgelt poliitilist käsku,» lausus Vene välisametkonna pressiesindaja.

Venemaal teatakse Butinat ägeda relvakandmisõiguse eestkõnelejana ning sidemete poolest Vene keskpanga ametniku ja endise seadusandja Aleksandr Toršiniga.

Butina vahistamine tehti teatavaks ajal, kui Trump lendas Helsingist tagasi kodumaale.

Trumpi on pärast esmaspäevast aupaklikku esinemist ühisel pressikonverentsil Putiniga süüdistatud isegi riigireetmises.

Trump ei suutnud pressikonverentsil öelda Venemaa tegevuse kohta maailmas ühtegi kriitilist sõna ja näis aktsepteerivat Putini eitust, et Venemaa ei sekkunud 2016. aasta USA presidendivalimistesse.

USA luurekogukonna hinnangul sekkus Venemaa ulatusliku küber- ja desinformatsioonirünnakute kampaaniaga 2016. aasta presidendivalimistesse, et kahjustada demokraatide kandidaati Hillary Clintonit ja aidata Trumpi.

USA asejustiitsminister Rod Rosenstein tegi reedel teatavaks, et USA vandekohus on esitanud 12 Vene luureohvitserile süüdistuse Demokraatliku Partei meilidesse häkkimises enne 2016. aasta presidendivalimisi.

Tagasi üles