/nginx/o/2018/07/18/10918055t1h69e1.jpg)
Skopje ja Ateena nimelepe Makedoonia ümbernimetamisest Põhja-Makedooniaks on suunatud Makedoonia kiirele NATO-sse tõmbamisele ja ei edenda stabiilsust Balkanil, teatas Vene välisministeerium.
Moskva: Makedoonia nimelepe ei edenda Balkanil stabiilsust (1)
18. juuli 2018, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See kokkulepe on toonud kaasa sügava ühiskondliku lõhe nii Kreekas kui ka Makedoonia vabariigis. On ilmne, et see on kaugel rahu ja julgeoleku tugevdamise huvidest Balkanil ja see on üksnes instrument Makedoonia vabariigi kiiremaks NATO-sse tõmbamiseks,» ütles Vene välisametkonna pressiesindaja Maria Zahharova pressibriifingul.
Venemaa peab tema sõnul süüdistusi kokkuleppe õõnestamise kohta alusetuteks.
«Me oleme hämmingus Makedoonia peaministri avaldustest, mille järgi mõned venemeelsed ärimehed väidetavalt rahastasid valitsusvastaseid protestiliikumisi Makedoonia vabariigis seoses Kreekaga saavutatud kokkuleppega,» lausus Zahharova.
Ta lisas, et see on järjekordne partii alusetuid süüdistusi Moskva aadressil, mille eesmärk on üks - õhutada Vene-vastast hüsteeriat.
Kreeka ja Makedoonia allkirjastasid juunis kokkuleppe 27 aastast kestnud nimetüli lahendamiseks. Kreeka ja Makedoonia rahvuslased lepet ei toeta ning Kreeka rahvuslastele tekitab enim meelehärmi tõik, et valitsus nõustus naaberriigis räägitava keele nimetamisega makedoonia keeleks ja sellega, et seda kõnelev rahvas on makedoonlased.
Praegu kannab Makedoonia riik ametlikult nime Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM).
Nimeleppe jõustumisel lubab Kreeka loobuda vastuseisust Makedoonia liitumisele NATO ja Euroopa Liiduga. NATO esitas 11. ja 12. juuli Brüsseli tippkohtumisel Makedooniale liitumiskutse ja avas riigiga ametlikult ka liitumisläbirääkimised.