Trump: ükski USA president pole Venemaaga olnud nii karm kui mina (4)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trump ja Putin Helsingis
Trump ja Putin Helsingis Foto: YURI KADOBNOV / AFP / Scanpix

USA president Donald Trump, keda on tabanud kodumaal äge kriitika suutmatuse eest võtta Vene liider Vladimir Putin kahe päeva eest tippkohtumisel Moskva tegevuse eest vastutusele, ütles kolmapäeval, et ükski tema eelkäija pole olnud Venemaaga nii karm kui tema.

«Me saame Venemaaga väga hästi hakkama, ilmselt vähemalt sama hästi kui kõik teised,» ütles Trump Valges Majas valitsuskabineti istungil. «Vaadake, mida me oleme teinud, vaadake sanktsioone.»

«Ma arvan, et president Putin teab seda paremini kui keegi teine. Kindlasti palju paremini kui meedia,» lausus Ühendriikide riigipea. «Ta mõistab seda ja ta pole selle üle õnnelik.»

«Ja ta ei peakski olema, sest kunagi varem pole olnud Venemaa suhtes nii karmi presidenti kui mina,» ütles Trump.

Vabariiklasest president säutsus kolmapäeva hommikul enne oma valitsuskabineti istungit, et kohtumine Putiniga võib kujuneda isegi «suuremaks eduks» kui läinudnädalane NATO tippkohtumine.

«Kui NATO kohtumine Brüsselis oli tunnustatud triumf, kuna liikmesriigid eraldavad senisest kiiremas tempos miljardeid dollareid, võib kohtumine Venemaaga kujuneda pikas perspektiivis veelgi edukamaks,» säutsus Trump, andes mõista, et Moskva «nõustus aitama seoses Põhja-Koreaga».

Trump ja Putin pidasid esmaspäeval Helsingis esimese kahepoolse kohtumise.

USA presidenti on pärast esmaspäevast liigaupaklikku esinemist ühisel pressikonverentsil Putiniga süüdistatud isegi riigireetmises.

Trump ei suutnud pressikonverentsil öelda Venemaa tegevuse kohta maailmas ühtegi kriitilist sõna ja näis aktsepteerivat Putini eitust, et Venemaa ei sekkunud 2016. aasta USA presidendivalimistesse.

Teisipäeva õhtul täpsustas ta, et ajas Venemaa sekkumisest kõneledes kogemata segamini sõnad «would» ja «would not». Presidendi sõnul tahtis ta öelda, et ei näe põhjust, miks valimistesse sekkunud pool ei võinuks olla Venemaa.

USA luurekogukonna hinnangul sekkus Venemaa ulatusliku küber- ja desinformatsioonirünnakute kampaaniaga 2016. aasta presidendivalimistesse, et kahjustada demokraatide kandidaati Hillary Clintonit ja aidata Trumpi.

USA asejustiitsminister Rod Rosenstein tegi reedel teatavaks, et USA vandekohus on esitanud 12 Vene luureohvitserile süüdistuse Demokraatliku Partei meilidesse häkkimises enne 2016. aasta presidendivalimisi.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles