Iisraeli parlament kiitis heaks juudi rahvusriigi seaduse

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu.

FOTO: Ronen Zvulun / AP / Scanpix

Iisraeli parlament kiitis neljapäeval heaks uue seaduse, mis määratleb maa juudi rahvusriigina.

Seaduse kriitikute sõnul võib see viia araablastest kodanike diskrimineerimiseni.  

Seadus, mis võeti vastu 62 poolt- ja 55 vastuhäälega, annab heebrea keelele riigikeele staatuse ning märgib, et juudiasunduste loomine on riiklikes huvides.

Varem samuti riigikeelena määratletud araabia keelele jäeti üksnes eristaatus.

Seaduses nimetatakse Iisraeli juutide ajalooliseks kodumaaks ning öeldakse, et üksnes juutidel on seal enesemääramisõigus.

Siiski on seaduses muudetud sügavalt vastuolulist artiklit, mis paljude hinnangul legaliseerinuks üksnes juutidest koosnevate kogukondade loomise. Vastav artikkel oleks legaliseerinud elanikkonna valimise päritolu järgi, mida kriitikud kirjeldasid kui apartheidi-režiimi loomist. Artiklit kritiseeris teiste seas ka president Reuven Rivlin.

Seadus saab osaks riigi põhiseadusest.

«See on Iisraeli riigile otsustav hetk, mis raiub kivisse meie keele, meie hümni ja meie lipu,» ütles peaminister Benjamin Netanyahu pärast hääletust.

Paljud opositsiooniliikmed taunisid hääletust. Araabia ühisnimekirja liider Ayman Odeh nimetas seadust meie demokraatia surmaks.

Iisraeli enam kui kaheksast miljonist kodanikust on araablasi umbes 18 protsenti. Iisrael annab vabakäeliselt kodakondsust kõigile maailma juutidele nende päritolust sõltumata, kuid teiseusulistele on juba varem tehtud piiranguid.

Tagasi üles