JAK-42 katastroofi võis põhjustada ebakõla komandöri ja teise piloodi vahel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
JAK-42 rusud Jaroslavli lähistel Volga jões.
JAK-42 rusud Jaroslavli lähistel Volga jões. Foto: SCANPIX

Septembri alguses Jaroslavli lähistel juhtunud lennukatastroofi põhjuseks võis olla ebakõla meeskonna komandöri ja teise piloodi tegevuses, kirjutab Komsomolskaja Pravda viitega uurimiskomitee allikale.

Uurimiskomitee allikas rääkis ajalehele, et õhkutõusu ajal kabiinis kõva juttu polnud ja komandör ning teine piloot võisid teineteist 100-protsendiliselt mitte mõista.

Uurijate versiooni järgi võis teine piloot pärast stardirajale sõitmist lülitada sisse nn järelpõlemiskambri režiimi. Samal ajal võis komandör aga otsustada, et sellistes tingimustes on parem mitte õhku tõusta ning alustas pidurdamist.
Nii sai lennuk vastukäivaid korraldusi, mis tõi kaasa kõrgusevõtu aeglustumise ja kokkupõrke antenniga.
Sellist versiooni kinnitab stardirajalt leitud JAK-42 pidurdusjälg.

Meeskonna kooskõlastamatu tegevuse põhjuseks võisid olla isiklikud erimeeldused komandöri ja teise piloodi vahel. Esimene ja teine piloot olid konkurendid ning nende vahel oli professionaalset kadedust – teine piloot oli varem selle lennuki komandöriks.

Varem on teatatud, et pardasalvestiste järgi oli lennuk korras ja tehnilised parameetrid vastasid normile. Seda kinnitas ka ainus ellujäänu, pardainsener Aleksandr Sizov.

JAK-42 kukkus alla 7. septembril Jaroslavli lennuvälja Tunošna lähistel. Pardal oli 45 inimest, nende seas 37-liikmeline Jaroslavli Lokomotiivi hokimeeskond ja kaheksa JAK-42 moodustanud meest.

Tagasi üles