Tavaliselt asub Venemaa enne rahvusvaheliste kohtumiste toimumist ja hinnangute andmist astuma sümboolseid pehmendavaid samme, aga äsja toimunud Perevi küla hõivamine näitab, et enam ei vaevuta isegi selleks, kirjutas
.
Herkel: Venemaa rikub rahuplaani eriti küüniliselt
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
14. detsember 2008, 14:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Äsja toimunud Perevi küla taashõivamine tähendab rahuplaani eriti küünilist rikkumist. Venemaa tagasitõmbumine Lõuna-Osseetia administratiivpiiri taha jäävatelt Georgia aladel on niigi viibinud. Nüüd anti signaal, et tegelikult ei hoolita millestki - ei rahuplaani täitmisest, ega välissaadikute ligipääsuõigusest, rääkimata Georgia puutumatusest ja tema kodanike liikumisvabadusest,» kirjutas riigikogu liige Andres Herkel.
Ta meenutas, et 12. augusti kuuepunktilises rahuplaanis nõustusid mõlemad pooled jõu mittekasutamisega, vägivalla peatamisega, ligipääsu võimaldamisega humanitaarabile; oma väeüksuste tagasitõmbamisega ning rahvusvaheliste kõneluste alustamisega, et tagada rahu ja julgeolek. Septembris saavutas Nicolas Sarkozy Euroopa Liidu eesistujana Moskvas käies Venemaalt kaks täpsustavat lisalubadust. Esiteks lubati väed tagasi tõmmata Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga külgnevatest Georgia piirkondadest. Teiseks lubati ÜRO vaatlejate jäämist Abhaasiasse ning OSCE ja Euroopa Liidu vaatlejate ligipääsu kõigile konfliktialadele, kaasa arvatud Lõuna-Osseetiale.
Kui Georgia on olnud koostööst rahvusvaheliste missioonidega huvitatud ja nende jaoks on loodud piiramatu ligipääs kõigile Georgia kontrolli all olevatele piirkondadele, siis Venemaa pole Medvedevi ja Sarkozy kokkulepet täitnud. Venemaa ja Lõuna-Osseetia de facto võimud pole OSCE vaatlejaid Lõuna-Osseetiasse lubanud. Samuti pole ligipääs tagatud Euroopa Liidu vaatlejatele, mis muuhulgas takistab administratiivpiiril toimuvate vägivallajuhtumite uurimist.
Enne Euroopa Liidu tippkohtumist Nice'is äratas tähelepanu Sarkozy väide, et Venemaa on rahuplaani olulisel määral täitnud. Selle vildaka väitega anti roheline tuli Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste partnerluskõneluste jätkamisele.
Peagi asub Vene-Georgia konfliktile järgnenud sammudest vahekokkuvõtet tegema Euroopa Nõukogu.
Teatavasti on Venemaalt volituste äravõtmine Parlamentaarsel Assambleel korra läbi kukkunud. Siis leiti, et jätame volitused alles, aga seame tingimused ja pärast vaatame, kuidas neid täideti. Reedel levitas Interfaks Kossatšovi avaldust ENPA uue dokumendi ettevalmistamisest ja Venemaa huvist «taotleda küsimuse objektiivset käsitlemist». Sõna «objektiivne», kui Vene poliitikud seda kasutavad, tähendab eeskätt Venemaa riiklike valede tunnustamist teiste riikide poolt, kirjutas Herkel.
Venemaa teeb takistusi isegi ÜRO julgeolekunõukogu otsuste täitmisele. Nimelt otsustas julgeolekunõukogu oktoobri algul pikendada ÜRO vaatlusmissiooni (UNOMIG - United Nations Observer Mission in Georgia) mandaati kuni 15. veebruarini 2009, mis tähendas nende kohaloleku pikendamist Abhaasias. Nüüd nõuavad Venemaa ning Abhaasia de facto võimud ÜRO missiooni mandaadi muutmist, sealhulgas sõna „Georgia" kustutamist missiooni nimetusest.
Samuti on Venemaa püüdnud võtta oma kontrolli alla humanitaarabi toimetamise Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse. Mitte Georgia ei tee rahvusvahelistele abiorganisatsioonidele takistusi, vaid jällegi Venemaa mestis de facto režiimidega. Eriti kiivalt kontrollib Venemaa grusiinidega asustatud Ahhalgori piirkonda Lõuna-Osseetias. Põgenike vool üle administratiivpiiri Ahhalgorist Georgia teistesse piirkondadesse pole lakanud ka pärast Sarkozy ja Medvedevi kokkulepet. Mis siis veel rääkida põgenikele tagasipöördumisvõimaluse tagamisest?
Euroopa Liit pani rahvusvahelise uurimise ülesande komisjonile, mida juhib endine Šveitsi riigisekretär Heidi Tagliavini. Resultaatidest on vara rääkida. Loomulikult püüab kumbki pool kohale viia oma tõde, milles ei puudu liialdused. Siiski eristuvad kõigist manipulatsioonikatsetest selgelt Venemaa propagandistlikud süüdistused „genotsiidi" kohta, mida Georgia võimud olevat Lõuna-Osseetias läbi viinud.
Oktoobris teatas Euroopa Inimõiguste kohus, et Lõuna-Osseetia elanike poolt on Georgia riigi vastu esitatud 2700 kaebust. On avalik saladus, et need kaebused on vormistatud sarnase tekstiga ja tihti sarnase käekirjaga, mis jätab mulje käsu korras läbi viidud aktsioonist. Kuna Venemaa mittenõustumise tõttu ratifitseerida Euroopa Inimõiguste konventsiooni 14. protokoll, on Inimõiguste Kohtu reform takistatud (vt. minu kommentaari ajaveebi uudistes 10. 11. 2008), siis tähendab selline ühetaoliste kaebuste hulk sisuliselt Inimõiguste Kohtu tahtlikku ummistamist ja töövõimetuks muutmist.
Ehkki Euroopa Nõukogu dokument kõneleb uue rahvusvahelise rahuvalveformaadi esilekutsumisest, on Venemaa seisukoht, et rahuvalve on tagatud kahepoolsete sõpruse- ja koostöölepetega Venemaa ja Lõuna-Osseetia ning Venemaa ja Abhaasia vahel. Mis puutub nõudesse tagasi kutsuda de facto režiimide tunnustamine, siis seda on Venemaa vastustanud algusest saadik.
Minemata pisemate detailide juurde peab kõigi rahvusvaheliste kohustuste puhul nentima, et Georgia püüab kohustusi järgida, kuid Venemaa mitte. Kossatšovi soov küsimuse «objektiivse käsitlemise» järele tähendab Herkeli sõnul tõlgitult seda, et Venemaa arvates tulebki jõupositsiooni võtta kui objektiivset tõde.