Iga-aastast Nobeli-rallit alustati traditsiooniliselt füsioloogia- või meditsiinipreemiaga, mille tänavu pälvisid kolm teadlast immuunsüsteemi puudutavate avastuste eest.
Meditsiini-Nobel läks jagamisele
Rootsi Karolinska instituudi Nobeli assamblee otsuse kohaselt jagatakse kümne miljoni Rootsi krooni (1,08 miljonit eurot) suurune rahaline preemia kahte võrdsesse ossa.
Poole summast pälvib Kanada teadlane Ralph M. Steinman dendriitrakkude avastamise eest. Viimased võimaldavad immuunsüsteemil tuvastada ja rünnata organismile kahjulikke mikroorganisme.
Ülejäänu läheb omakorda jagamisele ameeriklasest Bruce A. Beutleri ja Luksemburgist pärit Jules A. Hoffmanni vahel, kes avastasid retseptorvalgud, mis aktiveerivad organismi immuunsüsteemi.
Rootsi Karolinska instituudi hinnangul vastasid just nende kolme teadlase avastused eesmärgile, mille Alfred Nobel preemia omistamise tingimuseks seadis: tuua suurimat kasu inimkonnale.
«Tänavuse Nobeli preemia laureaadid on muutnud põhjalikult meie arusaamu immuunsüsteemist, kuna avastasid selle aktiveerumise võtmepõhimõtted,» teatas žürii oma avalduses.
Eelkõige rõhutas žürii, et teadlaste töö on loonud uued võimalused vähi ja ka teiste haiguste, näiteks astma, kroonilise liigeste autoimmuunhaiguse reumatoidartriidi ning soolepõletikku põhjustava Crohni tõve raviks.
Meditsiinipreemia on traditsiooniliselt esimene Nobeli preemiatest. Vastavalt Rootsi dünamiidimiljonäri Alfred Nobeli testamendile antakse alates 1901. aastast lisaks meditsiinipreemiale välja ka füüsika-, keemia-, kirjandus- ja rahupreemia. Majanduspreemia lisandus nimistusse 1969. aastal.
.
Nobeli füüsikapreemia laureaat selgub homme. Ülehomme antakse välja keemiapreemia, neljapäeval kirjandusauhind. Reedel tehakse teatavaks rahunobelist ja 10. oktoobril selgub majanduspreemia laureaat.