/nginx/o/2011/10/04/779570t1h4ed6.jpg)
Umbes sajand pärast seda, kui Saksa koloniaalvõimud võtsid rassieksperimentideks Namiibiast kaasa sadade aafriklaste säilmeid, jõudis 20 koljut sellesse Aafrika riiki täna tagasi.
Saksamaa tagastas Namiibiale tapetute koljud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Namiibia herero ja nama kogukondadest pärit ohvrite – 15 mehe, nelja naise ja ühe poisi pealuud võeti pealinnas Windhoekis vastu sõjaväe trompetite saatel. Sargad koljudega toimetati lennuväljalt parlamendi aeda, kus nendele oli austust avaldama saabunud umbes 2000 inimest, vahendas AFP.
Emotsionaalne sündmus on taas tõstnud esile hererode ja namade nõudmise, et Saksamaa tasuks neile reparatsioone koletute roimade eest, mida nad ise nimetavad genotsiidiks.
Saksamaa on korduvalt keeldunud hüvitist tasumast, öeldes, et Namiibiale eraldatud 600 miljonit eurot arenguabi pärast riigi iseseisvumist 1990. aastal on toonud kasu kõigile namiiblastele.
Kokku viidi Namiibiast umbes saja aasta eest Saksamaale hinnanguliselt 300 koljut. Aastatel 1884-1915 Edela-Aafrikat valitsenud Saksa koloniaalvõimud viisid pealuud kodumaale pärast põliselanike ülestõusu verist mahasurumist.
Hererod alustasid nende maa, karjaloomad ja naised röövinud sakslaste vastu 1904. aastal ülestõusu, tappes mõne päevaga 123 Saksa tsiviilisikut. Aasta hiljem liitus ülestõusuga ka nama hõim.
Sakslased vastasid halastamatult – võtsid namad ja hererod kinni ning lasksid neil hävituslaagrites alatoitumuse ja karmide ilmaolude tõttu surra. Kümnetel raiuti pea maha ja nende koljud saadeti Berliini «teaduseksperimentideks», mis pidid tõestama valgete eurooplaste rassilist paremust.
Ülestõusu alates elas Namiibias kuni 80 000 hererot, selle lõppedes vaid 15 000.