Venemaal laiendatakse reetmise mõistet

Venemaa lipp Kremli taustal. Foto: SCANPIX

Vene Föderatsiooni valitsus esitas riigiduumale uue eelnõu riigireetmise definitsiooni laiendamisest seadustes, mis advokaatide hinnangul võib tähendada selles vallas tagasiminekut nõukogude aega.

AFP andmetel võib muudatuste sisseviimisel edaspidi ka rahalise või materiaalse ja tehnilise või konsultatiivse toetuse pakkumist välisorganisatsioonile mahtuda riigireetmise paragrahvi alla.

Välisorganisatsioonide all peetakse seejuures silmas ka «rahvusvahelisi organisatsioone», mis on korduvalt üritanud Venemaa riiklikke saladusi illegaalsete vahenditega.

Eelnõule lisatud selgituses põhjendatakse seaduse parandamist vajadusega lihtsustada FSB uurijate tööd. Senine seadus käsitleb riigireetmisena vaid tegevust, mis on suunatud rahvusliku julgeoleku vastu väljast.

Uue korra kohaselt mahuks selle alla aga igasugune «tegevus, mis on suunatud Vene Föderatsiooni julgeoleku, sealhulgas tema konstitutsioonilise korra, suveräänsuse, territoriaalse ja riikliku puutumatuse vastu».

USA kasuks luuramise süüdistusega mõne aasta eest pikaks ajaks vangi saadetud relvauurija Igor Sutjagini advokaat Anna Stavitskaja arvas, et eelnõu on inimestele vihjeks istuda paigal ja olla vait. Tema hinnangul jäetakse seaduse tõlgendamisel tulevikus väga palju ametnike otsustada.

FSB ja KGB kunagine staažikas töötaja, Venemaa eelmine president ja praegune peaminister Vladimir Putin on sageli rünnanud riigis tegutsevaid rahvusvahelisi organisatsioone, sest need esindavat lääne valitsuste huve ja õpetavat välja kohaliku opositsiooni protestijaid.

Kommersant lõi tänases numbris juba plaanitavate seadusemuudatuste pärast häirekella, hoiatades selle eest, et uus kord võib teha riigireetja igast inimesest. Vene riigiduuma julgeolekukomitee asejuhi Gennadi Gudkovi sõnul see nii siiski päris ei minevat, sest «mitte igaühel pole ligipääsu riigisaladustele».

Moskva ülikooli juuraõppejõud ja uue võimudega koostööd tegeva parempoolse liikumise Pravoje Delo liige Boriss Nadeždin peab valitsuse kavatsust siiski rahva hirmutamiseks ajal, mil rahulolematus võimudega on majanduse kehva olukorra pärast kasvamas. «See on täpselt nagu Stalini ajal,» arvas ekspert.

Putini valitsus esitas uue eelnõu riigiduumale reedel ehk samal päeval, mil läbis otsustava kolmanda lugemise eelnõu, mis kaotab vandekohtud protsessidelt, kus arutatakse kuritegusid, nagu terrorism ja spionaaž, pantvangide võtmine ja massirahutuste organiseerimine. Ka see seadus nõrgendab inimõiguslaste hinnangul õigussüsteemi.