/nginx/o/2018/07/21/11018763t1hc3a0.jpg)
Poola parlament võttis eile vastu uued reeglid, et kiirendada uue ülemkohtu eesistuja nimetamist. See on osa võimupartei tehtavatest õigussüsteemi muudatusest, mida vastalised kritiseerivad kui demokraatia õõnestamist.
Poola asus ülemkohtunikku ametist kangutama (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22 ülemkohtu liiget saadeti sellel kuul varasele pensionile. Ülemkohtu eesistuja Malgorzata Gersdorf on keeldunud ametist lahkumast, viidates, et põhiseaduse järgi kehtib tema ametiaeg kuni 2020. aastani. Avalikkuse ees on temast saanud sümbol õigussüsteemi muudatuste vastuseisule.
Eile võttis parlamendi alamkoda vastu muudatusettepanekud, mis võimaldavad uut ülemkohtu juhti määrata kiiirendatud korras. Oodatakse, et ülemkoda annab neile ettepanekutele oma heakskiidu järgmisel nädalal, misjärel kuulutab seaduse välja Poola president Andrzej Duda. Duda on varajamatult PiSi tegevusi toetanud.
Opositsiooni kuuluv Kamila Gasiuk-Pihowicz ütles debatis, et kui PiS ütleb, et nad reformivad õigussüsteemi, siis tema kuuleb seda kui olukorda, kus ohvri näo sisse löönud bandiit seletab seda kui ilukirurgiat.
Peaminister Mateusz Morawiecki ütles üleeile, et Gersdorf tuleb asendada kiiresti, et vältida kaost õigussüsteemis. Samuti lisas peaminister, et Poola ei võta vastu Euroopa Liidu Komisjoni nõudeid tagasi pöörata reformid kohtutes.
Ajast, mil erakond Seadus ja Õiglus (PiS) 2015. aastal valimised võitis, on kümneid konstitutsioonikohtu, riikliku õigusnõukogu ja nüüd ülemkohtu liikmeid vallandatud. Reformide kriitikud ütlevad, et need on läbi viidud üksnes võimuerakonnale sobivate inimeste pukki panemiseks.
PiS suhtub väga kriitiliselt praegusesse konstitutsiooni, mille panid kokku vasakpoolsed ja liberaalid.
Euroopa Liit on avanud Poola valitsuse tegevuse suhtes mitmeid kaasusi. Sealjuures puudutab üks neist ka ülemkohust. Kui ELi institutsioonid sooviksid Poola valitsust demokraatia õõnestamise eest vastutusele võtta, siis liikmesriigid ei ole olnud altid Poola tegevust kritiseerima.