/nginx/o/2018/07/21/11024020t1h1d2b.jpg)
Kremli idee korraldada Donbassi okupeeritud aladel rahvahääletus on mõeldamatu, kuna okupatsiooni tingimustes on inimeste vaba tahteavaldus võimatu, ütles Ukraina välisminister Pavlo Klimkin.
Klimkin: Donbassi referendumi idee on Kremli stsenaariumi peaproov (2)
21. juuli 2018, 14:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paljud eksperdid ja ajakirjanikud on palunud mul kommenteerida Venemaa ettepanekut »Donbassi referendumiks«. Mitte keegi ei usu, et Donbassis oleks Venemaa okupatsiooni tingimustes võimalik inimeste vaba tahteavaldus,» kirjutas Klimkin laupäeval Facebookis.
Välisministri hinnangul ei huvita Venemaad Donbass ja seal elavad Ukraina kodanikud, vaid Vene võimude avaldused ja sammud on suunatud Ukraina killustamise ja föderaliseerimise stsenaariumiks.
Putin tegi Trumpile ettepaneku referendumiks
Eile avaldas agentuur Bloomberg, et Vladimir Putin rääkis Vene diplomaatidele, et pakkus Helsingi tippkohtumisel USA riigipeale Donald Trumpile kaaluda Ida-Ukraina tüli lahendamiseks rahvahääletuse korraldamist. Agentuur viitas kahele allikale, kes viibisid kinniste uste taga toimunud kohtumisel Vene välisministeeriumis.
Üks allikas ütles agentuurile, et tema teada palus Trump Putinit mitte arutada rahvahääletuse küsimust Helsingi tippkohtumise pressikonverentsil. Putin olevat soostunud mitte rääkima kavast avalikult, et Trump jõuaks selle üle järele mõelda.
Agentuuriga vestelnute teatel tegi Putin ettepaneku korraldada rahvusvahelise kogukonna kaasabil rahvahääletus, millel tunnustamata rahvavabariikide elanikkond määratleks oma territooriumi staatuse.
Valge Maja esindajad Bloombergi päringule ei vastanud.
Pärast Helsingi kohtumist ütles Trump, et Ukraina oli Putiniga arutatud teemade seas. Ta ei soostunud andma aga täpsemat teavet.
Venemaa eitab seotust
USA ja Euroopa Liit on korduvalt süüdistanud, et Venemaa saadab sõjaväelasi ja relvastust Ida-Ukraina separatistide toetamiseks. Venemaa eitab oma seotust hoolimata sellest, et arvestatav hulk Vene sõdureid on Ukrainas vangi langenud.
Putin viitas lisaks 2014. aasta referendumile Krimmis, mida kasutati ära Venemaa anneksiooni õigustamiseks. Rahvusvaheline kogukond rahvahääletuse tulemust ei tunnusta. «Me usume, et me korraldasime selle referendumi rahvusvahelise õiguse rangete reeglite järgi. Juhtum on Venemaa jaoks lõpetatud,» ütles Putin pressikonverentsil Trumpi kõrval.
Donetski ja Luhanski mässulised pidasid maha referendumid 2014. aasta mais, millega nad kuulutasid end iseseisvaks. USA ja Euroopa Liit on neid rahvahääletusi nimetanud ebaseaduslikuks. Ukraina peab toimunut farsiks. Venemaa ütles toona, et austab hääletusi tulemusi. Need näitasid, et kuni 96 protsenti rahvastikust soovib Ukrainast lahku lüüa.