/nginx/o/2018/07/21/11024374t1h244f.jpg)
Eritrea teatas täna, et üle kahe aastakümne on nad nüüd ametisse nimetanud esimese suursaadiku naaberriiki Etioopiasse. Otsus on ajendatud viimastel nädalatel toimunud lähenemisest vanade vaenlaste Eritrea ja Etioopia vahel.
Vaenukirve maha matnud Etioopia ja Eritrea teevad kiireid samme sugulaste taasühinemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametisse asus Semere Russom, Eritrea praegune haridusminister ja varasem suursaadik USAs.
Omavahelise kokkuleppe sõlmimisest 9. juulil on Eritrea ja Etioopia riigijuhid teinud suuri samme pikaajalise vaenukirve mahamatmiseks. Kokkuleppega taastati diplomaatilised suhted kahe riigi vahel.
Neljapäeval nimetas Etioopia valitsuse esindajaks Eritrea pealinna Asmarasse Redwan Hussieni, varasema Etioopia suursaadiku Iirimaal.
Valitsuse vahetus tõi kaasa suhete soojenemise
Lähenemise aluseks on valitsuse vahetus Etioopias. Uus peaminister Abiy Ahmed on kutsunud üles ellu viima rahulepet, mis lõpetas 1998. aastal alguse saanud sõja.
Mõlemad riigijuhid on külastanud vastastikku teineteise pealinnu. Sellel nädalal taasavati Eritrea saatkond Addis Ababas, Etioopia pealinnas.
Kolmapäeval tegi esimese lennu üle Etioopiast Asmarasse kahe aastakümne riiklik lennufirma Ethiopia Airlines. Lendu tervitasid lippude ja lilledega ehitud tantsijad. Sõjast eraldatud perekondadel avanes taas võimalus kokku saada.
Pikaaegne konflikt
Etioopia ja Eritrea suhted on külmad alates 1998.-2000. aasta piirisõjast, milles hukkus umbes 80 000 inimest. Vaen süvenes veelgi, kui Etioopia keeldus loovutamast Eritreale 2002. aasta kokkuleppe järgi kuuluvat territooriumi. ÜRO toetatud piirikomisjon otsustas toona, kuidas jagatakse ära piirisõjast tingitud vaidlusalused alad.
ÜRO otsus annab Eritreale suured alad kahe riigi piiril, muuhulgas tänaseni Etioopia okupatsiooni alla oleva Badme linna.
Valitsev Etioopia Revolutsiooniline Demokraatlik Rahvarinne (EPRDF) teatas juunis, et viib täielikult ellu otsuse, mida Etioopia oli 16 aastat ignoreerinud.
Nii Etioopia kui ka Eritrea on toetanud naaberriigis sissirühmitusi, mille eesmärk on kukutada sealne valitsus, kuid esinenud on ka kahe riigi relvajõudude kokkupõrkeid vaidlusalusel piiril.
Kunagine Etioopia provints Eritrea, millele kuulus kogu riigi Punase mere rannajoon, hääletas 1993. referendumil iseseisvuse poolt, kuid sattus naaberriigiga piiri demarkeerimisega seotud tülide tõttu peagi sõjajalale.
Etioopia jäi Eritrea eraldumisega ilma väljapääsust merele ning riik on sestsaadik toetunud merekaubanduses Djiboutile.
