/nginx/o/2018/07/22/11027067t1h6c7c.jpg)
USA Ülemkohtu kandidaadiks seatud Brett Kavanaugh seadis kunagi kahtluse alla kohtuotsuse, mis 1974. aastal käskis toonasel presidendil Richard Nixonil üle anda salajased salvestused, mis ta oli Valges Majas teinud. See kohtuotsus viis Nixoni tagasiastumiseni.
Kavanaugh esitas oma kommentaarid The Washington Lawyer organiseeritud ümarlauas ja need publitseeriti sama organisatsiooni väljaandes 1999. aastal.
«Võib-olla Nixoni üle mõisteti vale otsus - aga nii öelda on hereesia,» ütles Kavanaugh. «Võib-olla toona õhus olnud pinged viisid eksliku otsuseni.»
Washingtoni Lawyeri artikkel oli tuhanedete lehekülge seas, mis hõlmasid Kavanaugh kõnesid, tunnistusi ja kohtukaasuseid ning mille kohtunik esitas Senatile reedel, et nad asuksid kaaluma tema nimetamist Ülemkohtusse. Kavanaugh on saanud heakskiidu president Donald Trumpilt, aga Senat peab veel tema ametisse nimetamise üle hääletama.
Kavanaugh kommentaarid panevad kulmu kergitama demokraatidel, kes juba küsivad, milliseid otsuseid ta langetaks juhul, kui menetlust peaks pidama president Donald Trumpi üle.
Presidendilt võeti võimu
1947. aasta USA vs Nixon määrus otsustas ühehäälselt, et presidenti ei kaitse täitevvõimu privileeg olukorras, kus ta on käitunud ebaseaduslikult.
Kavanaugh provotseeris, et president, mitte peaprokurör, peaks andma kõrgemaid juhiseid õiguskaitseorganitele.
«Nixoni [juhtum] võttis presidendilt ära võimu kontrollida informatsiooni täitevvõimus, kui otsustati et kohtutel on võimu ja jurisdiktsiooni käskida presidendil avaldada informatsiooni vastuseks khtukutsele, mille on esitanud temast alam täitevvõimu ametnik. Sellel sammul on suured mõjud, mida enamus inimesi ei võta piisavalt arvesse.»
Aastate jooksul on Kavanaugh esitanud vastuolulisi väiteid selle kohta, mida ta arvan Nixoni juhtumist. 1998. aastal avaldatud artiklis näib ta nõustuvat Nixonile tehtud otsusega. 2016 aastal peetud kõnes mainis ta Nixonit ja paari teist juhtumit kui olukordi, kus Ameerika kohtunikud seisid vastu teistele võimuharudele ja viisid seadust ellu.
Kohtuniku vaated on olulised
Kavanaugh' seisukoht võib muutuda oluliseks, kui lõpule jõuab eriuurija Robert Muelleri juurdlus Venemaa sekkumise kohta 2016. aastal. Kohtu alla võib minna presidendiadministratsiooni õiguse takistamine.
Lisaks selle on Kavanaugh silma paistnud vastuseisuga positiivsele diskrimineerimisele. Need on reeglid, mis on vastu võetud varasemalt diskrimineerimise all olnud rühmade jõustamiseks ja nende tõstmiseks priviligeeritutega samale tasemele.
Kavanaugh nominatsioon võib veelgi enam kaalutada Ülemkohtu jaotumist konservatiivsete jõudude jaoks. 53-aastaselt oleks tema puhul tegu noore ülemkohtunikuga ja need ametikohad määratakse eluks ajaks, seega võib praegu tehtav valik mõjuta Ülemkohtu suunda mitu aastakümmet.