Briti noorim terrorist palub eluaegset anonüümsust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ISISe terrorist Raqqas.
ISISe terrorist Raqqas. Foto: Stringer / Reuters / Scanpix

Briti noorim süüdimõistetud terrorist palub kohtult eluaegset anonüümsust. Poiss mõisteti 14-aastasena süüdi, sest ta oli osaline vandenõus Austraalias, mille käigus taheti politseinikel päid maha raiuda.

Inglismaalt Blackburni linnast pärit teismelist tunti kohtuprotsessi ajal initsiaalide RXG järgi. Talle anti 2015. aastal anonüümsus kuni täiskasvanuks saamiseni, sest kardeti, et tema isiku avalikustamine tooks kaasa jäljendajaid.

2015. aasta oktoobris mõisteti ta eluks ajaks vangi, sest ta üritas veenda toona 18-aastast pühasõdalast Sevdet Besimi Melbourne'is Austraalia rahvuspühal ehk ANZAC'i päeval rünnakut korraldama. RXG vahetas Besimiga rohkem kui 3000 krüpteeritud sõnumit, kus innustas Besimi politseinikel päid maha raiuma. Austraalia politsei suutis rünnaku ära hoida. Kohtu andmetel aitas RXG radikaliseerumisele kaasa internetis leviv terrorirühmituse Islamiriik (ISIS) propaganda.

Ometi võib RXG-l tekkida 2020. aastal võimalus vanglast ennetähtaegselt vabaneda juhul, kui ta ei kujuta endast enam ühiskonnale ohtu.

RXG advokaadid nõuavad talle eluaegset anonüümsust, tuues põhjenduseks tema õigus privaatsusele ja tema soovi saada elus teine võimalus. Kunagi varem pole Ühendkuningriigis terrorismijuhtumiga seoses sellist otsust langetatud.

Advokaatidel tuleb kohtunikke veenda, et identiteedi avalikustamise korral satuks RXG ohtu ning see võiks tähendada negatiivset mõju tema rehabiliteerimisele.

Tavapäraselt antakse lastele kriminaalkaasuste puhul anonüümsus, aga kohtunikud võivad tõsiste juhtumite puhul nende isikud avaldada. Nii tehti näiteks alaealiste Alex Bollandi ja Thomas Wyllie puhul, kes plaanisid Yorkshire'is asuvas koolis tulistamise korraldada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles