Kreeka pealinna Ateena ümbruses lõõmavad metsa- ja maastikupõlengud on nõudnud vähemalt 74 inimese elu, vigastatuid on üle 170.
Pildid ja video: Kreeka metsapõlengutes on hukkunud vähemalt 74 inimest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurem osa hukkunutest leiti oma kodust või autodest Mati kuurortlinnas, mis asub Ateenast 40 kilomeetrit kirdes, ütles valitsuse pressiesindaja Dimitris Tzanakopoulos. Praeguseks on teada, et 74 hukkunu kõrval on vähemalt 172 inimest vigastada saanud. Neist 16 last ja 11 täiskasvanut said raskeid vigastusi.
Kui tänase hommiku seisuga oli teatatud 24 hukkunust, siis Mati linnas leiti ühe villa hoovist veel 26 surnut ja see viis hukkunute arvu juba 50 inimese peale. Pärastlõunal teatas Rafina linnaametnik Myron Tsagarakis AFP-le, et kokku on hukkunuid juba 60. Tegu on viimase kümne aasta kõige hullema metsa- ja maastikupõlenguga Kreekas.
Lähedalasuva Rafina linnapea ütles: «Matit pole enam olemas.» Inimeste kõrval on kannatada saanud rohkem kui 1000 hoonet ja 300 autot.
«Ateenas algas üheaegselt 15 tulekahju kolmel rindel,» ütles valitsuse pressiesindaja Tzanakopoulos. Tema sõnul küsis Kreeka seetõttu abi USA-lt, kes saatis piirkonna kohale droonid, et jälgida ja tuvastada mis tahes kahtlast tegevust.
Visiidi Bosniasse katkestanud Kreeka peaministri Alexis Tsiprase sõnul on ta väga mures tulekahjude üheaegse puhkemise pärast. Ametnikud arutavad võimalust, et tulekahjud läitsid kurjategijad, kes tahtsid rüüstada mahajäetud kodusid. Tsiprase sõnul mobiliseeriti kustutustöödeks kõik jõud.
Tulekahjud puhkesid Ateena ümbruses ning põletasid maha hulgaliselt autosid, farme ja metsi. Sajad inimesed põgenesid randa, kust neid asusid evakueerima mereväe laevad, jahid ja kalalaevad.
Leekide levikule aitavad kaasa 22 meetrit sekundis puhuvad tuuled. Kreeka rakendas tööle kõik oma kustutuslennukid ja -kopterid, et anda inimestele aega põgeneda. Lisaks püsivad õhus sõjaväe droonid, mis aitavad ametnikel tuletõrjujaid juhtida.
Tulekahjud esialgu ei ohusta Kreeka kuulsaid antiikmonumente, kuid leegid liiguvad sisemaale, kus inimesed asusid kiiresti suvelaagritest ära tooma oma lapsi ja jätsid puhkuse pooleli. Pagevate inimeste tõttu on pealinna viivad maanteed umbes ja see takistab tuletõrjujate liikumist.
Suurimad tulekahjud lõõmavad Rafina ja Kineta rannikulinnade lähedal. Esimene asub Ateenast 30 kilomeetrit idas, teine 55 kilomeetrit läänes. Eile sadas Kreekas küll vihma, kuid sadu läks Rafinast ja Kinetast mööda. Meteoroloogide sõnul on homme oodata Lõuna-Kreekas suurt vihmasadu.
Samas kaasneb vihmaga ka tugev tuul, mis võib raskendada päästjate tegevust.
Esialgseil andmeil sai Rafina kõvasti kannatada. Rafina meeri Evangelos Bournouse hinnangul põles piirkonnas maha vähemalt sada elamut, kuid tuletõrje seda arvu ei kinnitanud.
Kreeka metsa- ja maastikupõlengute hooaeg oli viimati nii ohvriterohke üle aastakümne eest. Eelmine ohvriterohke põlenguhooaeg jääb 2007. aastasse, kui hukkus 60 inimest.
Täna hommikul hoiatas kiirabiameti asejuht Miltiadis Mylonas, et hukkunute arv tõenäoliselt tõuseb, sest päästjad pole jõudnud üle vaadata paljusid hävinud hooneid ja autosid. Muu hulgas otsitakse taga 10 turisti, kes põgenesid tulemöllu eest paadiga merele.
Valitsus palus Euroopa Liidult abi metsa- ja maastikupõlengute kustutamiseks. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Hispaania ja Küpros on tehnika ning päästetöötajate näol juba praeguseks abi saatnud.
Üleriigiline lein
Kreeka peaminister Tsipras kuulutas pealinna Ateena läheduses möllavate tulekahjude ohvrite mälestuseks välja kolmepäevase üleriigilise leina.
«Kreeka leinab täna ja lahkunute mälestuseks kuulutame välja kolmepäevase leinaperioodi,» ütles Tsipras. «Aga me ei tohi lasta leinal endi üle võimust võtta, sest praegu on aeg võitluseks, ühtsuseks, vapruseks ja eeskätt solidaarsuseks.»
Eesti siseminister Andres Anvelt saatis täna oma Kreeka kolleegile Panagiotis Skourletisele kaastundekirja seoses riigis kestvate metsa- ja maastikupõlengutega.
Anvelt avaldas kaastunnet kõigile metsatulekahjudes kannatanutele ja nende lähedastele ning pakkus vajadusel omapoolset abi, teatas siseministeerium sotsiaalmeedia vahendusel.
Kaastundekirja saatis oma Kreeka kolleegile Nikos Kotziasile ka välisminister Sven Mikser.
«Avaldan kaastunnet ohvrite peredele ja sõpradele ning soovin kõigile kannatanutele kiiret paranemist. Eesti rahvas leinab koos kreeklastega kõiki selles ohvriterohkes katastroofis hukkunuid. Seisame ühes Kreekaga selle tragöödia ajal ning tunnustame päästjate pingutusi inimelude päästmisel ja tuleleviku tõkestamisel,» lausus Mikser.