Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu nimetas murettekitavateks NATO tihedamaid suhteid Soome ja Rootsiga ja väitis, et Venemaa on sunnitud kasutusele võtma vastumeetmed.
Venemaa kaitseminister hoiatas Rootsit ja Soomet NATOga liitumise eest (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rootsi ja Soome tõmbamine NATO struktuuridesse tekitab muret. Mais allkirjastati leping nende täieõiguslikuks osalemiseks NATO õppustes ja selle vägede ja relvade juhtimissüsteemide kasutamiseks. Vastu sai NATO takistamatu ligipääsu nende riikide õhuruumi ja territoriaalvetesse,» ütles minister oma ametkonna kolleegiumil eile.
«Lääne ametivendade sellised sammud toovad kaasa maailmas olemasoleva julgeolekusüsteemi lagunemise, tekitavad suurt umbusku ja sunnivad meid rakendama vastumeetmeid,» väitis Šoigu.
Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise järel kohtusid alliansi liikmesriikide liidrid Soome ja Rootsi juhtidega, et arutada ühiseid väljakutseid. Šoigu arvates tähendab see, et NATO riigid üritavad igal võimalusel vältida Venemaa tõusmist geopoliitiliseks võistlejaks.
Tema sõnutsi jätkub NATO sõjalise kohaloleku suurendamine Ida-Euroopas. 2014. aastast on alliansi sõjaväelaste hulk selles regioonis suurenenud 2000 sõdurilt 15 000 sõjaväelaseni. Ministri arvates suurendatakse pidevalt NATO vägede koolitusmeetmeid.
«Aasta algusest on toimunud juba üle saja õppuse, milles osales üle 80 000 sõjaväelase. Seejuures on aastas õppustesse kaasatavate sõjaväelaste hulk viie aastaga kümnekordistunud, sõjalennukite arv jõudnud 11-lt 101-le,» kurtis Šoigu. Ta märkis, et USA abil on «Euroopasse loodud viis küberoperatsioonide keskust - Soome, Eestisse, Poola, Saksamaale ja Prantsusmaale».
NATO liikmed ja teised Euroopa riigid on murelikult Moskva poole vaadanud, eriti pärast 2014. aasta sündmusi, mil Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare ning alustas sõda Ida-Ukrainas. Balti riigid, Poola, Norra ja Rootsi on olnud mures, et Venemaa võib sama ka nende vastu üritada.
Kui Euroopa riigid on otsinud tihedaid sõjalisi sidemeid USA ja NATOga, on Venemaa korduvalt ähvardanud vastusammudega.
Norra teatas juunis, et järgmisest aastast kahekordistatakse USA sõdurite arv nende territooriumil. Vastusena hoiatas Moskva tagajärgede eest. Mais ringlesid jutud, mille kohaselt pakkus Poola USA-le kaks miljardit eurot, et väed püsivalt Poola territooriumile tuua. Taas ähvardas Moskva vastumeetmetega.
Kuigi USA on jätkanud Euroopa liitlaste toetamist, on president Donald Trump NATOt korduvalt kritiseerinud ning otsinud lähedust hoopis Venemaalt. «Kuigi mul oli suurepärane kohtumine NATOga...oli mul Vladimir Putiniga veel parem kohtumine,» säutsus Trump Twitteris pärast eelmisel nädalal Helsingis aset leidnud tippkohtumist.
