Ateenas elav kreeklanna, juuratudeng Maria Spatioti ütles Postimehele, et ohvriterohke maastikupõleng on Kreekas tekitanud ulatuslikku pahameelt võimude vastu, sest inimesed oodanuks paremat päästetööde korraldust.
Ateenlanna põlengutest: paljud heidavad riigile ette kehva valmidust katastroofideks (1)
25. juuli 2018, 13:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulekahjud on suur rahvuslik tragöödia,» rääkis Spatioti. «Tule alla jäänud piirkondade elanikud üritavad ikka veel tragöödiast toibuda. Nad leinavad lähedaste inimeste ja kodude kaotamist. Ajakirjandus on täis meeleheitel inimeste nägusid.»
Tema sõnul pole esialgu mitme tulekahju korraga lahvatamist kellelegi süüks pandud. Küll aga arvas naine, et ajakirjandus peaks pöörama just sellele küsimusele enam tähelepanu: «Üleeilsest saadik meedia muud ei tee, kui kajastab põlenguid. Nad ei ole kajastanud teisi uudiseid või püüdnud välja uurida, kes on põlengute eest vastutav.»
Spatioti sõnul heidavad mõned inimesed, kes on suutnud tragöödia keskel rahulikuks jääda, riigile ette, et see pole tarvitusele võtnud piisavaid ettevaatusabinõusid kodanike kaitseks.
«Ajab vihale ja on alandav, kui 30 kilomeetri kaugusel meie pealinnast möllavad tulekahjud ja inimesed põlevad elusalt! Siinkohal tuleb arvesse võtta, et mõni kuu tagasi olid Mandras (linn Attika piirkonnas – toim) katastroofilised üleujutused. Neis hukkus inimesi ja hävis vara, sest riik oli liiga ükskõikne, et kanalisatsioon korralikult välja ehitada. Need loodusõnnetused tõestavad, et riik ei ole piisavalt organiseeritud,» kurjustas ta.
Samas rõhutas Spatioti, et katastroof on toonud kreeklastes välja parima.
«Kreeka inimesed on näidanud selle kohutava katastroofi ja meeleheitliku olukorra ajal taas oma olemust ning toetust ja abi ohvrite peredele ja eriti vigastatutele. Nii tuletõrjujad kui kohalikud elanikud päästsid ennastohverdavalt ja julgelt nii palju inimesi kui vähegi võimalik,» rääkis ta.
«Kõige tähtsam üksmeelt näitav asi on aga see, et kohe katastroofi järel hakkasid kreeklased igast riigi otsast alates Egeuse mere saartest kuni Põhja-Kreeka küladeni koguma toitu, rõivaid ja ravimeid ning annetama verd, et aidata oma kaasmaalasi,» jätkas ateenlanna. «Kümned vabatahtlikud on aidanud vigastatuid alates eile hommikust ning toetanud kannatanuid nii nõu kui jõuga, samas kui kohalikud supermarketid pakkusid kannatanutele tasuta eineid ning hotellid tasuta majutust.»
Hukkunuid on vähemalt 79
Ateena ümbrust laastanud maastikupõlengutes on hukkunud vähemalt 79 inimest, teatas päästeteenituse kõneisik Stavroula Malliri täna. Vigastada sai vähemalt 187 inimest.
Pääste- ja tuletõrjemeeskonnad jätkavad Ateenast kirdesse jäävate piirkondade läbiotsimist, kuna põlengud olid just seal kõige intensiivsemad. Haiglatesse on toimetatud ligi 200 inimest.
Võimud on saanud ka kümneid telefonikõnesid kadunuks jäänud inimeste kohta.