:format(webp)/nginx/o/2018/07/25/11035296t1h9e33.jpg)
Briti valitsus plaanis järgmise viie aasta jooksul osta nn säästufregatti. Projekt on aga sattunud suurde ohtu, sest valitsus pidi rahastusprobleemide tõttu konkursi peatama.
Briti «säästusõjalaevade» projekt peatati (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaande The Times allika sõnul ei pruugi projekt reaalsuseks saada. Tegu on tõsise hoobiga kuninglikule mereväele, sest laevastiku võimsuse säilitamiseks on juurde vaja hankida vähemalt viis laeva.
Kaitseministeerium valmistas konkursis osalenud tootjatele reedel halva üllatuse ja teatas, et projekt on peatatud. Tootjad olid lõpetamas kavandeid, mida 1,25 miljardi naela (1,4 miljardi euro) suuruse maksumusega projekti endale saamise nimel esitada. Kaitseministeeriumi hankeosakonna sõnul polnud piisavalt palju sobivaid pakkumisi.
/nginx/o/2018/07/25/11035314t1h223c.jpg)
Laevatööstusega lähedalt seotud isikute sõnul ei ole selline põhjendus kuigi tõsiseltvõetav. Kahtlustati, et tegelikult on projekti peatamise taga hoopis kaitseminister Gavin Williamsoni suutmatus saada valitsuselt kinnitus lisaraha saamiseks enne suve.
Hankes osalenud laevatootjad ootasid kaitseministeeriumist rahastust, et alustada tööd lõplike projektide kallal. Raha oleks pidanud laekuma juba mais ning esimeste laevade ehitamine pidanuks algama järgmisel kevadel. Selle asemel oli vaikus ja nüüd peatati projekt sootuks.
Kaitseministeerium väitis küll, et hankega alustatakse varsti uuesti. Allikate sõnul läheb sellega aega vähemalt aasta ja see seab kahtluse alla plaani, mille kohaselt oleks esimesed laevad valmis aastaks 2023.
Kuna projektiga praegusesse faasi jõudmine võttis aega kolm aastat, siis paistab laevade valmimine 2023. aastaks võimatu ülesandena.
Projekti lootis omale saada vähemalt kolm äriettevõtete ühendust. Ühte neist juhtis ettevõte Babcock, teisega olid seotud BAE Systems ja Cammell Laird ning kolmanda juures oli osaliseks Atlas Elektronik UK.
Rahastusega seotud probleemide kõrval olevat Timesi andmeil kaitseministeeriumi ametnikud aru saanud, et ilma hirmkallite radarite, sensorite ja relvadeta fregatid ei saaks hästi hakkama vetes, kus tegutsevad ka allveelaevad.
Kui kaitseministriks oli Sir Michael Fallon, vähenes varustuse soetamiseks mõeldud eelarve ning kõrvale tuli heita plaan, mille kohaselt taheti osta 13 keeruka disainiga ja kulukat tüüp 26 fregatti. Selle asemel andis minister 2015. aastal heakskiidu plaanile osta kaheksa tüüp 26 fregatti ning viis odavamat alust.
Kui kaitseministeerium ei suuda 2023. aastaks uusi aluseid hankida, siis oleks mereväel puudu 13 töökorras sõjalaeva, sest vananevatest tüüp 23 fregattidest hakatakse vabanema.