/nginx/o/2018/07/26/11038364t1h32a5.jpg)
Kaks Iisraeli ministrit kutsusid täna üles tegema muudatusi rahvusriigi seadusesse, mille on hukka mõistnud riigi druusidest usuvähemus.
Iisraeli ministrid kritiseerisid rahvusriigi seadust
26. juuli 2018, 18:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriitikute sõnul on seadus rassistlik, kuna selles ei mainita võrdsust ja Iisraeli demokraatlikku olemust.
Iisraelis elab umbes 130 000 druusi, kes teenivad ka Iisraeli sõjaväes ja töötavad korrakaitsjatena. Kogukonna liidrid on kaevanud seaduse kohtusse.
Iisraeli parlament kiitis seaduse heaks 19. juulil. Seadus, mis võeti vastu 62 poolt- ja 55 vastuhäälega, annab heebrea keelele riigikeele staatuse ning märgib, et juudiasunduste loomine on riiklikes huvides.
Varem samuti riigikeelena määratletud araabia keelele jäeti üksnes eristaatus.
Seaduses nimetatakse Iisraeli juutide ajalooliseks kodumaaks ning öeldakse, et juutidel on seal eksklusiivne enesemääramisõigus. Seadus saab osaks riigi põhiseadusest.
Iisraeli rahandusminister Moshe Kahlon kutsus täna druuside kriitika tõttu üles seadust muutma.
«Viimane asi, mida me tahame, on druuside kogukonda kahjustada,» ütles Kahlon.
Eile kritiseeris seadust haridusminister Naftali Bennett, kes varem toetas väljuhäälselt dokumendi heakskiitmist.
«Meil, Iisraeli valitsusel, on kohustus tekkinud lõhe terveks teha,» sõnas ta.
Druusidest parlamendiliikmed kohtusid täna peaminister Benjamin Netanyahu ja kaitseminister Avigdor Liebermaniga. Samuti kavandatakse 4. augustil Tel Avivis seaduse vastast meeleavaldust.
Ametlikel andmetel on Põhja-Iisraelis 110 000 druusi, veel 20 000 elab Iisraeli okupeeritud Golani kõrgendikel.
Kõige teravamalt puudutab uus seadus riigi palestiinlastest elanikkonda.