Eile kogunesid Põhja-Korea sõjaväelased ja tsiviilisikud pealinna Pyongyangi veerele Mansu mäel asuvasse kangelassurnuaeda, et austada Korea sõjas langenuid. Täpselt 65 aastat tagasi vaikisid relvad konfliktis, kus ühel poolel olid Ameerika Ühendriikide eestvedamisel tegutsenud ÜRO väed ning teisel Põhja-Korea koos oma liitlase Hiinaga.
Samal ajal viis Ühendriikide kaubalennuk Põhja-Koreast Wonsonist teisele poole piiri Lõuna-Korea lennuväebaasi Osanis 55 väikest ÜRO lippudesse mähitud kasti, milles arvatavasti on Korea sõjas langenud ameeriklastest sõjaväelaste säilmed. Eeloleval kolmapäeval korraldatakse Osanis ametlik mälestustseremoonia, misjärel lennutatakse need Hawaiile.
Korea sõjas sai surma üle 35 000 ameeriklase, neist 7700 säilmed on endiselt kadunud. Pentagoni andmetel peaksid 5300 kadunu säilmed olema Põhja-Koreas.
Säilmete kodumaale saatmises leppisid juunis Singapuris toimunud kohtumisel kokku Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un.
Ametlikult on Põhja- ja Lõuna-Korea endiselt sõjas, sest aastatel 1950‒1953 peetud sõda lõppes relvarahu-, mitte aga rahulepinguga. Kolm aastat kestnud konfliktis sai lahinguväljal mõlemal poolel kokku surma umbes 1,2 miljonit inimest, lisaks kaotas elu umbes 1,6 miljonit tsiviilisikut.