Mõlemal pool piiri meenutati Korea sõja lõppu

Korea Rahvaarmee sõdurid eelmiste Põhja-Korea liidrite Kim Il-sungi ja Kim Jong-ili kujude eest Mansu mäel Pyongyangis Korea sõja lõpu aastapäeva mälestusüritusel. Foto: ED Jones/AFP/Scanpix

Eile kogunesid Põhja-Korea sõjaväelased ja tsiviilisikud pealinna Pyongyangi veerele Mansu mäel asuvasse kangelassurnuaeda, et austada Korea sõjas langenuid. Täpselt 65 aastat tagasi vaikisid relvad konfliktis, kus ühel poolel olid Ameerika Ühendriikide eestvedamisel tegutsenud ÜRO väed ning teisel Põhja-Korea koos oma liitlase Hiinaga.

Samal ajal viis Ühendriikide kaubalennuk Põhja-Koreast Wonsonist teisele poole piiri Lõuna-Korea lennuväebaasi Osanis 55 väikest ÜRO lippudesse mähitud kasti, milles arvatavasti on Korea sõjas langenud ameeriklastest sõjaväelaste säilmed. Eeloleval kolmapäeval korraldatakse Osanis ametlik mälestustseremoonia, misjärel lennutatakse need Hawaiile.

Sõdur kandmas kirstu Korea sõjas langenud USA sõduri silmetega, mis toimetati sõja lõpu 65. aastapäeval Põhja-Koreast Osani õhuväebaasi Lõuna-Koreas. Foto: Kim Hong-ji/AFP/Scanpix

Korea sõjas sai surma üle 35 000 ameeriklase, neist 7700 säilmed on endiselt kadunud. Pentagoni andmetel peaksid 5300 kadunu säilmed olema Põhja-Koreas.

Säilmete kodumaale saatmises leppisid juunis Singapuris toimunud kohtumisel kokku Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un.

Inimesed Korea sõjas langenute, nn märtrite surnuaial Pyongyangis. Foto: Ed Jones/AFP/Scanpix

Ametlikult on Põhja- ja Lõuna-Korea endiselt sõjas, sest aastatel 1950‒1953 peetud sõda lõppes relvarahu-, mitte aga rahulepinguga. Kolm aastat kestnud konfliktis sai lahinguväljal mõlemal poolel kokku surma umbes 1,2 miljonit inimest, lisaks kaotas elu umbes 1,6 miljonit tsiviilisikut.