Aasia ja Lähis-Ida keskpangad ja riiklikud varafondid on üha suuremas mures oma investeeringute pärast Fannie Mae ja Freddie Maci võlakirjadesse, vaatamata USA valitsuse katsetele neid rahustada.
Fannie ja Freddie põhjustavad peavalu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hirmutatuna Washingtoni poliitilistest madinatest on suurinvestorid, nende hulgas Korea riiklik pensionifond ja Kuveidi investeerimisvalitsus (KIA), müünud ära mõlema kodulaenuhiiglase võlakirjad, mis seisavad alates 2008. aasta finantskriisit püsti valitsuse tagatiste najal.
Keskpangad (muuhulgas Jaapani oma) kinnitavad, at kavatsevad olla edaspidi tunduvalt ettevaatlikumad.
«Valitsuse sponsoreeritud ettevõtted ei ole enam turvalised,» ütles ühe Aasia keskpanga kõrge ametnik, kes lisas, et nende asutus kõhkleb oma osalust müümast vaid seetõttu, et kardab turge ära ehmatada.
Fannie ja Freddie – mis omavad või tagavad enamikku USA kodulaenudest – võeti valitsuse eestkoste alla vahetult enne Lehman Brothersi kokkukukkumist aastal 2008.
Välisinvestorid ei taha enam uskuda USA valitsuse üha innukamaid kinnitusi, et kahe laenuandja võlad on turvaliselt tagatud. Suvise laenulaevaidluse ja sellele järgnenud Standard & Poor’si reitingulangetuse valguses kardetakse, et garantii võib poliitilistes lahingutes kaotsi minna.
«Meist on saanud poliitikute vastutustundetuse pantvangid,» ütles septembris New Yorgis KIA juht Bader al-Saad. «Pärast laenulae vaidlusi mõtlevad mitmed maad sügavalt järele, enne kui USAsse investeerida.»
Investorid kardavad, et kui Föderaalreserv muudkui raha juurde trükib, langeb võlakirjade väärtus nende omas valuutas – mure, millest dollaripõhised investorid vabad on.
Juulikuus väljastas uuringufirma Council on Foreign Relations raporti, mis näitas, et Fannie ja Freddie võlakirjade ostud Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina keskpankade poolt on vähenenud.
«Tipphetkedel oli Aasia keskpankade panus 40-50 protsenti ostudest,» ütles ühe suure Wall Streeti ettevõtte analüütik, viidates ajajärgule enne 2008. aasta globaalset finantskriisi. «Täna on see protsent 10-20.»
Bloombergi uuringute andmetel on välismaiste keskpankade osalus USA riiklikult garanteeritud ettevõtetes langenud 2008. aasta tipptasemelt 26,4 protsendi võrra 724 miljardi dollari peale.
Riiklik eluasemete finantseerimise agentuur FHFA, mis korraldab ja reguleerib Fannie ja Freddie tegevust, üritab investoreid rahustada ja kinnitab, et maksekatkestuste korral toetab neid rahandusministeerium.
Credit Suisse’i andmed osutavad aga huvi dramaatilisele langusele alates juulikuust. Näiteks ostis Aasia vaid 3 protsenti Fannie poolt augustis 4 miljardi dollari eest emiteeritud 5-aastastest võlakirjadest, nõudes riigivõlakirjadest 35,5 baaspunkti võrra kõrgemaid tootlusi, mis on aasta algusega võrreldes arvestatav erinevus.
Kuigi Aasia ja Lähis-Ida investorid ostavad Fannie ja Freddie võlakirju nüüd vähem, ei peegelda viimaste hinnad veel ostjate hirmu. Tootluste vahe riigivõlakirjadega on väga väike.
Analüütikud ütlesid aga, et hindu on kallutanud Föderaalreservi sekkumine. Nimel ostis Föderaalreserv kvantitatiivse leevendamise esimese raundi käigus (aastal 2009) järelturult enam kui 175 miljardi dollari väärtuses valitsuse sponsoreeritud ettevõtete võlakirju.
Endiste Fannie Mae ametnike ja teiste asjaga kursisolevate allikate sõnutsi olid müüjateks peamiselt Aasia keskpangad. Ühe endise Fannie töötaja sõnutsi oli Föderaalreservi ostu «mõju tohutult suur», kuna muidu oleks võlakirjate tootluste vahe «oluliselt kasvanud».
Copyright The Financial Times Limited 2011.