Jerevani esimese astme kohus keeldus vabastamast kautsjoni vastu eile vahistatud Armeenia ekspresidenti Robert Kotšarjani, teatas tema advokaat Ruben Saakjan.
Jerevani kohus keeldus ekspresidenti vabastamast
28. juuli 2018, 17:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma taotlesime Kotšarjani kautsjoni vastu vabastamist, pakkusime küllalt suurt summat. Taotlust ei rahuldatud,» lausus Saakjan tänasel pressikonverentsil.
advokaat märkis, et süüdistus põhiseadusliku korra kukutamises ei oma mingit seost kohtuasjaga, mis puudutab 2008. aasta 1. märtsi meeleavalduse laialiajamist.
«See on tellimus. Arvan, et kõigile on selge, kes on tellija. Ma arvan, et neid on praegu ka prokuratuuris ja erijuurdlusteenistuses,» lisas advokaat.
Eile rahuldas Jerevani esimese instantsi kohus erijuurdlusteenistuse taotluse Kotšarjani vahistamiseks. Põhiseadusliku korra kukutamises süüdistatud ekspresident on vahistatud kaheks kuuks.
Erijuurdlusteenistus esitas süüdistuse Kotšarjani vastu seoses kohtuasjaga, mis puudutab meeleavalduse laialiajamist 2008. aasta märtsis.
Väidetavalt kallutas Kotšarjan 2008. aasta presidendivalimised oma liitlase Serž Sargsjani kasuks. Uurijate sõnul oli see sisuliselt riigipööre.
Kotšarjan oli tollal president, kuid ei saanud ametiajapiirangute tõttu uuesti kandideerida.
Süüdimõistmisel ähvardab Kotšarjani kuni 15 aastat vangistust.
Valimistel teiseks jäänud Levon Ter-Petrosjan protestis toona ning väitis, et Sargsjan võitis pettusega. Pinged kasvasid protestijate ja politseinike vägivaldseteks kokkupõrgeteks, milles hukkus üheksa meeleavaldajat ja üks politseinik.
Sargsjan juhtis Armeeniat presidendina tänavu aprillini ja üritas jätkata peaministrina, kuid astus suurte meeleavalduste survel tagasi. Tema asemel sai peaministriks meeleavaldusi juhtinud Nikol Pašinjan, kes lubas välja juurida korruptsiooni riigi võimuladvikus.
2008. aastal oli Pašinjan Ter-Petrosjani valimisstaabi liige. Pärast 2008. aasta rahutusi kuulutati ta tagaotsitavaks ning 2009. aastal andis ta end võimudele üles.
2010. aasta jaanuaris mõistis kohus ta massirahutuste korraldamises süüdistatuna seitsmeks aastaks vangi, kust ta vabanes amnestiaga 2011. aasta mais.
Peaministriks valimis järel rõhutas ta vajadust 2008. aasta 1. märtsi sündmustesse selgust tuua.